KAI TOOM

Nõo Muusikakool sammub edasi uue juhi ja uute mõtetegatagasi algusesse




     Armsaks saanud väike kollane maja, milles Nõo Muusikakool töötab, on sügispäikese säras nagu rõõmus päikesetäpp. Maja ligi seistes silman tema ajahambast puretud vundamenti ja muidu väsinud ilmet. Tean-tean: majal seisab ees noorenduskuur ja majas seeski on toimunud mitmeid rahvaste liikumisi.
     Kevadel rääkisime direktori kabinetis muusikakooli rajaja direktor Ilmar Ooonaga, kes töötas siin 32 aastat. Samas kabinetis on nüüd töökoha sisse seadnud proua Ailen Soe (45).
Elu läheb kõikjal ikka ainult edasi ja edasi. Tegijad ja nende teod jäävad inimeste meeltesse ja südamesse ja kui on tegutsetud heade mõtete vaimus, ei kustu inimeste tänu kunagi.


     Pr Ailen Soe, oli vist suur väljakutse asuda Nõo Muusikakooli direktoriks, teades, et eelkäija oli koolijuht olnud 32 aastat?
     Väljakutse oli see igas mõttes. Kindlasti kujunevad igas kollektiivis välja omad stambid, hoiakud. Tulevased kolleegid peavad harjuma uute ideede, uute nõudmistega. Nendes peaks olema valmisolek minuga kaasa teha, minu plaane mõista. Aga ma usun, et meie koostöö laabub. Oma eelnevas töökarjääris olen olnud õpetaja seisuses, napib juhtimiskogemust. Vastutuse tõusu pean kindlasti väljakutseks.
     Kuidas Teist sai Nõo Muusikakooli direktor?
     Tõuke andis konkursikuulutus ajalehes. Arenes mõte midagi uut proovida. Tundsin endas mingit energiaimpulssi. Otsustasin konkureerida. Olin küll kuulnud Nõo Muusikakoolist, kuid siia tulin võhivõõrana, polnud ühtegi tuttavat silmapaari vastu vaatamas. Südamest väga tahtsin ja lootsin konkursi läbida. Konkursil osalemiseks pidime peale CV kirjutama veel lühikese nägemuse koolist. Lõppvoor oli vestlus, mille käigus tehti otsustus koostöövalmidusest valla ja pedagoogidega. Kümnest kandideerijast osutusin valituks mina. Olin üllatunud, rõõmus ja õnnelik.
     Nagu ütlesite, tulite n.ö puhta lehena Nõo-maile. Palun tutvustage ennast meie rahvale!
     Pärit olen Ida-Virumaalt, Jõhvist. Nii kooli- kui muusika alghariduse sain Jõhvis. Jõhvi Muusikakooli lõpetasin nii klaveri kui akordioni erialal. Osalesin aktiivselt ka rahvatantsuringis ja laulukooris. Seetõttu oligi vabariiklikele laulupidudele sõites vaja tõsiselt kaaluda, millises koosseisus kaasa sõita — kas lauljate, tantsijate või akordionistidega. Pärast keskkooli lõpetamist astusin Tallinna Georg Otsa nimelisse Muusikakooli, mille lõpetasin koorijuhtimise ja muusikateooria erialal. Mäletan tänutundega neid toredaid 80ndaid aastaid, mil puutusin koolis kokku selliste imeliste õppejõududega nagu Anna Klas, Uno Naissoo, Anti Marguste jt. Mul on muusikakõrgharidus, olen lõpetanud Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogina.
     Pärast konservatooriumi lõpetamist oli päevakorras töölesuunamine. Eelistasin omal käel leida sobiv töökoht. Võimalus avanes 1986. aastal, kolisime abikaasaga tema vanaema juurde Tartusse. Asusin tööle Tartu Pedagoogilises Koolis laulmisõpetuse ja muusikametoodika õpetajana. Olen olnud ka dirigeerimisõpetaja ja kontsertmeister. Seda kõike kuni 2004. aasta kevadeni välja.
     Minu 2 tütart õpivad Tartu M. Härma nimelises Gümnaasiumis — 7. ja 10. klassis. Üks neist õpib veel Tartu I Muusikakoolis, teine on juba lõpetanud. Mõlemad valisid klaveri eriala.
     Abikaasa viis ära raske haigus 3,5 aastat tagasi.
     Nõo Muusikakooli maja remondist räägitakse juba mõnda aega. Palun täpsustage olukorda.
     Nõo Vallavalitsuses on juba vastu võetud kapitaalremondi teostamise otsus. 2004. aasta augustikuus käisid vallavolikogu liikmed ise kohapeal asja uurimas. Vallavanem viis mind kokku arhitekt Vello Toomlaga. Praegu on käsil projekti eskiisi arutamine. Sellesse on kaasatud kogu õpetajaskond oma arvamustega. Vallavolikogu ees tuleb projekti kaitsta oktoobrikuus. Siht on selline, et 1. septembrit 2005 saab alustada juba renoveeritud majas. Kolmel õppeveerandil toimuvad tunnid kõik omas majas, IV veerandi tunnid paigutatakse laiali mööda asulat. Märtsis asutakse maja lammutama (seinu ei puudutata), tõsine ehitustöö seisab ees suvel. Orienteeruvaks tööde üldmaksumuseks on kujunemas 1,5 miljonit krooni, mis võib aga tegelikkuses muutuda.

     Rõõmustav oli direktori selgitustest kuulda, et rajatakse oma katlamaja ja hoone saab ühtse küttesüsteemi praeguste ahjude asemele. Majas pole ka vett. Rajatakse vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Eraldi puhke- ja vabaajaruumid tulevad nii õpilastele kui õpetajatele. Kõik klassiruumid saavad olema eraldatud ja helikindlad. Praeguste ebaotstarbekate katusealuste panipaikade jne arvelt saab kasulikku pinda laiendada ühe kolmandiku võrra. Teades, et hoone on ehitatud 1950. aastate alguses, ei tunne me vist 2005. aasta sügisel seda maja enam äragi.

     Uuenenud majas on kindlasti tore nii õpilastel kui õpetajatel. Kuid kas ka laste ja õpetajate endi tegevuses midagi muutub?
     Meile kõigile on oluline läbi käia oma sõprade, tuttavate, ka naaberkoolidega. Vast senisest julgem on järgmisel aastal majja kutsuda lapsi väljastpoolt. Maja loob õhkkonna. Ja muusikaga ja ilusa majaga süvendame laste esteetilist taju. Uudis on see, et sellest sügisest avati lastevanemate soovil viiulieriala. Seoses sellega asus tööle ka uus õpetaja, viiuliõpetaja Milvi Erm, kes ise mängib ka “Vanemuise” orkestris. Traditsiooniliselt jätkavad klaveri, kitarri ja akordioni erialad. Pensionile lahkus õpetaja Jaan Silvet, tema asemele tuli uus õpetaja Margit Keeman Ülenurme Muusikakoolist, kellest sai ka ühtlasi Nõo elanik. Ja kitarripoisse-gümnasiste juhendab nüüd õpetaja Vaido Petser, kes põhikohaga töötab õpetajana II Muusikakoolis, jõudes veel treenida ka Nõo vallamajas tegutsevaid noortebände. Muusikakooli poisid saavadki ansamblite töös kaasa lüüa. Tore on märkida, et muusikakool sai kingituseks 2 kitarri Siiri Sisaski ja Carmen Kassi ühisprojektist “Saagu valgus”. Noored viiuldajad on praegu kurvas seisus: koolis omi instrumente ei ole, pille kas renditakse või õpetaja M. Erm võimaldab mängida oma pillil. II poolaastal on plaanis muretseda 3 viiulit, mille ostuks kulub aga umbes 7000 krooni. (Direktor Ailen Soe ise õpetab muusikalugu).
     Minu kui direktori üks kindlamaid eesmärke ja nägemusi on, et iga eriala õpetaja valmistaks ette vähemalt ühe õpilase kergemakaalulistel konkursitel osalemiseks. Kõige reaalsem on eelseisev Ago Russaku nimeline VII noorte pianistide konkurss 3.–4. detsembril 2004 Tartus. Sellest osavõtt peaks olema jõukohane igale tavalisele muusikakoolile.
     Kui me lepime sellega, mis on; kui me arvame, et meie lapsed ei olegi võimelised, siis ei olegi edasiminekut. On vaja stimuleerida, õhutada kooli ja kodu koostööd. Küll visa töö ja järjekindlus ka vilja kannab.
     Olete julge novaator! Millised ideed Teil veel tagavaraks on?
     Kindlasti avame 2005. aasta kevadel ühe eelklassi. Väga ollakse huvitatud puhkpillieriala avamisest. Järgmisel aastal kavatseme avada plokkflöödi eriala. Suur töö seisab ees instrumentide ja õpetaja leidmisel.
     Kui maja saab kenaks ja vastuvõtukõlbulikuks, sooviks teha vilistlaste kokkutuleku. Ja õpetajate-aktivistide abiga oleks tore valmis saada korralik arhiiv.
     Mainisite kooli ja kodu koostööd. Soovite Te midagi öelda lapsevanematele?
     Meil on koolis 71 õpilast. Sellest õppeaastast tõusis õppemaks, see on nüüd 1400 krooni (oli 900 krooni) ja on vallas kooskõlastatud. Võib öelda, et see on siiski üks leebemaid õppemakse, Tartus küündib õppemaks 2000 krooni ligi. Õppemaksu on võimalik tasuda veerandite kaupa. Kuid raskustes pered võivad taotleda vallalt ka soodustust. Toonitan: ei pea häbenema avalduse esitamist, mingis osas avaldus kindlasti rahuldatakse. Väga loodan vanemate järjepidevusele, meelekindlusele ja mitte käegalöömisele, kui lastes tekib kohatine väsimus või minnalaskmise meeleolu. Olen kindel: visadus viib sihile. Hiljem ollakse endaga väga rahul, kui miski asi on lõpuni viidud, st muusikakool lõpetatud.
     Pr Ailen Soe, täname väga! Julge ja headlubav algus on tehtud. Te ei saa meid nüüd alt vedada.
     Ega ei tahaks küll. Loodan kõikvõimalikule koostöövalmidusele, mõistmisele. Koos suudame palju.

MILVI PENSA

VALLAVOLIKOGUStagasi algusesse




     Nõo vallavolikogu järjekordne istung toimus 26. augustil. Enne istungit külastasid volikogu liikmed Nõo Muusikakooli.
     Istungil tulid arutusele järgmised teemad:
     1. Vallavolikogu aseesimehe valimine.
     Seoses volikogu esimehe vahetumisega suve hakul jäi aseesimehe koht vakantseks. Nüüd, pärast suvepuhkust, tegi volikogu oma valiku ja valis üksmeelselt aseesimeheks Esta Tamme.
     2. Nõo Muusikakooli õppetasu kinnitamine.
     Edasi tuli otsustamisele Nõo Muusikakooli õppetasu suurendamine 1400 kroonile aastas. Volikogu oli seda küsimust arutanud juba 2004. aasta eelarve kinnitamisel ja sisuliselt ka suurendamise heaks kiitnud. Kuid kuna tollal peeti õigeks õppetasu mitte muuta õppeaasta kestel, jäeti lõplik otsustamine augustiks. Kuna õppetasu planeeritavast suurendamisest teavitati nii kooli kui ka õpilaste vanemaid, ei tohiks see asjaosalistele ootamatu olla. Samas tuleb märkida, et jätkuvalt on Nõo Muusikakooli õppetasu üks maakonna madalamaid ja lisaks jääb vanematele võimalus taotleda õppetasu maksmisel soodustust.
     3. Otsustused detailplaneeringute kohta.
     Detailplaneeringuid algatati kaks.
     Nõo kalmistu detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on olemasoleva kalmistu laienduse rajamine, ehitusõiguse määramine kabeli ehitamiseks ja juurdepääsuteede ning kalmistusisese teedevõrgu lahendamine.
     Tõravere alevikus Kallaku kinnistu detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on kinnistu kruntideks jagamine, uuele elamukrundile ehitusõiguse määramine, krundi hoonestusala piiritlemine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine.
     Otsustati ka Koolimaa kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine.
     Tõravere alevikus asuva Koolimaa kinnistu detailplaneeringuga nähakse ette kinnistu jagamist kuueks krundiks: neljaks elamukrundiks, üheks krundiks puurkaevule ning üheks krundiks teele.
     4. Vallavalitsuse info.
     Informatsiooniga vallavara müügi kohta esines vallasekretär Aira Laul.
     Arutati Tõraveres asuvate vallale kuuluvate korterite müümist. Volikogu liikmed olid seisukohal, et kuut korterit, mis Tõraveres asuvad, ei ole otstarbekas valla omandisse jätta ja vallavalitsus võib nende müügi ette valmistada.
     Keskkonnaosakonna juhataja Gea Järvela andis ülevaate AS Tuulemäe Jäätmekeskusega seotud kohtuprotsessi käigust 22. juunil peetud kohtuistungist.
     5. Kohalalgatatud küsimused.
     — Arutati Nõo reoveepuhastiga seonduvat. Probleemiks on reovee puhastamisel tekkiv muda. Seda tekib planeeritust rohkem, kuna reostusmäär on kõrgem, kui puhasti projekteerimisel prognoositi.
     Samuti puhastiga seoses on Nõo vald pälvinud vabariigi õiguskantsleri tähelepanu. Nimelt on Nõo ettevõtjad vaidlustanud volikogu poolt kehtestatud põhimõtte, et suurema reostusmääraga reostaja maksaks ka kõrgemat tasu, kuna kulutused puhastamisel on sellest otseselt sõltuvad. Esialgu kõiki osapooli rahuldavat lahendust ei ole leitud.
     — Arutati volikogu töökorraldust ja planeeriti lähiaja olulisemad tööd.
     Volikogu järgmine istung toimub 23. septembril.

JAANUS JÄRVEOJA, volikogu esimees

VALLAVALITSUSEStagasi algusesse




     Vallavalitsuses otsustati ajavahemikul 23. augustist kuni 6. septembrini järgnevaid üldsusele huvipakkuvaid küsimusi:

     23. augustil otsustati:
     — tagastada Arne Ratt'ile ja Peeter Ratt'ile ½ mõttelistes osades Aiamaa külas asuv 3,42 ha suurne maa-ala Aru katastriüksuse taastamiseks;
     — väljastada AS-ile Eesti Veevärk Konsultatsioon projekteerimistingimused Nõo alevikus Kivilinna kinnistul asuva Lao tn pumbamaja rekonstrueerimiseks;
     — väljastada AS-ile Eesti Veevärk Konsultatsioon projekteerimistingimused Nõo alevikus Hariduse tänaval asuva Hariduse tn pumbamaja rekonstrueerimiseks.

     30. augustil otsustati:
     — nõustuda Vissi külas asuva 1350 m² suuruse maa ostueesõigusega erastamiseks Kalev Jenasele Veskitamm-2 katasriüksuse moodustamiseks;
     — nõustuda Illi külas asuva 17 845 m² suuruse maa ostu-eesõigusega erastamisega Kertu Piirisillale Veskimäe katastriüksuse moodusamiseks;
     — alustada kompenseerimismenetlust Aiamaa külas asuva õigusvastaselt võõrandatud Pärdi A-69, kinnistu nr 4480 maa suhtes;
     — väljastada kirjalik nõusolek Nõo alevikus asuvale Voika tn 25 kinnistule garaaži püstitamiseks.

     6. septembril otsustati:
     — nõustuda Olev Matt´ile Tõravere alevikus kuuluva Jõe-Ollise kinnistu jagamisega kaheks eraldi katastriüksuseks — Jõe-Ollise ja Udumäe;
     — nõustuda Arvo Võikarile kuuluva Kääni külas asuva Ronga kinnistu jagamisega kaheks eraldi katastriüksuseks — Ronga ja Lõokese;
     — väljastada ehitusluba Aiamaa külas asuvale Paako kinnistule üksikelamu püstitamiseks;
     — väljastada ehitusluba Aiamaa külas asuva Ilmar Ojale kuuluva Paako kinnistu elektrivõrguga liitumiseks vajaliku madalpinge maakaabelliini rajamiseks;
     — sõlmida haldusleping Nõo Lasteaia “Krõll” majanduslikuks teenindamiseks osaühing Sildo Luke poolt lasteaia toitlustamiseks;
     — kinnitada Tõraveres asuva Kallaku kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad;
     — kuulutada välja konkursi “Nõo Valla Omaalgatuse Fondist rahalise toetuse taotlemine” 2004. aasta II voor, kuna esimeses voorus ei jaotatud ära valla eelarves antud fondile planeeritud summat;
     — läbi viia suuline enampakkumine Luke külas paikneva vallale kuuluva elamu ja Tõraveres Observatooriumi 5 asuvate vallale kuuluvate korterite müügiks.

     Eeltoodud istungitel määrati ka hooldajaid puudega isikutele, lõpetati hooldamisi ja määrati ühekordset toetust abivajajate põhjendatud avalduste alusel.

Ülevaate pani kokku vallasekretär AIRA LAUL

Taas on võimalik Nõo Valla Kohaliku Omaalgatuse Fondist raha taotleminetagasi algusesse




     Juba teist aastat planeerib Nõo Vallavolikogu Nõo valla eelarvesse ka fondi, millest kohalikud elanikud (füüsilised isikud, huvigrupid, seltsingud, õpilasrühmad), aga ka juriidilised isikud, kelle kavandatavad tegevused leiavad aset Nõo vallas või on mistahes viisil seotud Nõo vallaga, saavad toetust taotleda.
     2004. aastal on “Nõo Valla Omaalgatuse Fondist” raha taotlemise võimalus juba üks kord välja kuulutatud ja konkurssi läbi viinud komisjon oma ettepaneku taotluste rahastamiseks juba teinud. Esimesel korral otsustati rahastada projekte (täielikult või osaliselt) kokku 11 200 krooni ulatuses.
     Teiseks korraks jäi jaotada 23 800 krooni.


     NÕO VALLAVALITSUS KUULUTAB VÄLJA
     konkursi Nõo Valla Omaalgatuse Fondist rahalise toetuse taotlemiseks.
     — Taotluste esitamise tähtaeg on ajavahemikul 20. septembrist 2004 kuni 20. oktoobrini 2004.
     — Taotlusi võetakse vastu Nõo Vallavalitsuse kantseleis 20. oktoobril 2004 kella 16.00-ni või Nõo Vallavalitsuse aadressil Voika 23 Nõo alevik Nõo vald 61601 (hiljemalt 20. oktoobri 2004 postitempliga).

     Enne projekti kirjutamist tuleks taotlejal tutvuda Nõo Vallavalitsuse 03. mai 2004 määrusega nr 4 kinnitatud ""Nõo Valla Omaalgatuse Fondist rahalise toetuse taotlemise" tingimuste ja korraga", mida saab näha Nõo valla veebilehel, mille aadress on  www.nvv.ee või küsida Nõo vallavalitsuse kantseleist.

Vallasekretär AIRA LAUL

Teehoiutöödest 2004. aastaltagasi algusesse




     Teede-tänavatega seonduv peaks rohkemal või vähemal määral huvitama ehk iga vallaelanikku. Seetõttu tahaks anda lühikese ülevaate, mida on teehoiu vallas 2004. aastal tehtud või planeeritud.
     Valla teede korrashoiule on valla 2004. aasta eelarves majanduskuludena ette nähtud 400 000 krooni. Kuna talv oli suhteliselt lumevaene, kulus lumetõrjele õnneks peaaegu poole vähem raha kui 2003. aastal: ~150 000 krooni 2003. aasta ~278 000 krooni vastu. Suve jooksul on enamik teid greideriga kaks korda üle käidud, millele on kulunud ~88 400 krooni. Kindlasti tuleb teed enne talve veel üks kord greiderdada. Asfalttänavate löökaukude parandamisele on kulunud ~28 500 krooni ning mingil määral oleks seda tarvis veelgi teha. Lisaks on remonditud truupe, uuendatud liiklusmärke ning niidetud teeääri.
     Teist aastat järjest on eraldatud kohalike teede ehituseks ja remondiks (investeeringuteks) rahalisi vahendeid ka riigieelarvest. Nõo vallale eraldati investeeringuteks esialgselt 444 000 krooni, hiljem lisandus veel 33 000 krooni, seega kokku 477 000 krooni. Tänu riigipoolsele investeeringutoetusele on osutunud võimalikuks teostada valla asfaltteede-tänavate ja kruusateede remonti.
     Suhteliselt suurem kulutus teede remondil on seotud valla kruuskattega teedega. Kruusateede remonti on teostatud praeguseks ~283 000 krooni eest. Looduslikku kruusa on teedele veetud ~2070 m3 ja purustatud kruusa ~800 m3. Töid on põhiliselt teostanud Nõo vallalt Laguja ja Preediku karjääre rentiv OÜ Anes-Veod.
     Ka tänavu jätkame asfaltkattega tänavate remondiga Nõo alevikus ning renoveerime elanikkonna kaasfinantseerimisel osa tänavalõike Tõravere alevikus. 2004. aastal on plaanis pinnata ~3,2 km teid-tänavaid, sh ~2,8 km Nõo alevikus ja ~0,4 km Tõravere alevikus. Asfalttänavate remondi teostamiseks on vallavalitsusel sõlmitud leping AS-iga ASPI ning remonttööde maksumuseks kujuneb ~230 000 krooni. Algselt oli plaanis tööd teostada augustikuu lõpuks, kuid suhteliselt vihmase suve tõttu on tööde tegemine lükkunud septembri teise poolde. Loodame, et ilmastik võimaldab ettenähtud tööd siiski teoks teha. Asfalttänavate pindamist on plaanis jätkata ka 2005. aastal ning siis peaks saama olemasolevate asfalttänavate remonttöödega nö ringi peale.
     Teede seisukorra kohta tavaliselt midagi positiivset kuulda ei ole, kuid vallavalitsuse arvates peaks olukord olema viimaste aastate jooksul paremaks läinud. Huvitaval kombel on teede seisukorraga rahulolematumad just ajutised suvilaasukad, mitte Nõo valla elanikud. Samas on kohaliku omavalitsuse ülesanne osutada teenuseid siiski eelkõige kohalikule elanikkonnale. Kõige rohkem kurtmisi teede halva seisukorra kohta tuleb Illi suvilapiirkonnast, kus krunte on kokku ~160, kuid Nõo valla elanikke võib seal leida vaid üheksas elamises. Suurem osa Illi suvilatesse viivatest teedest asub riigimetsamaal ning seetõttu on selle hooldamine riigi kui maaomaniku ülesanne. Elva Metskond maaomaniku kohapealse esindajana on seda ülesannet vastavalt võimalustele täitnud. Kuna tee on oma olemuselt avalikult kasutatav, on täiendavalt tellitud teehooldetöid ka Nõo valla poolt. Praktiliselt hooldatakse seda teed võrreldes teistega kaks korda sagedamini, kuid ikkagi ei olda selle seisukorraga rahul. Antud juhul ei ole selle tee tegelike kasutajate arv vastavuses seal elavate valla elanike arvuga.
     Palume rahulolematutel kodanikel aru saada, et suurem osa vallas asuvatest riigimaanteedest, rääkimata kohalikest ehk vallamaanteedest, on kruuskattega ning juba seetõttu ei ole neil võimalik luua Jõhvi-Tartu-Valga maanteega võrreldavaid sõidutingimusi.
     Seoses teede korrashoiuga tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et teede seisukorra parandamiseks on mõndagi ära teha ka teega piirnevate maade omanikel/kasutajatel. Paljudel juhtudel kasutatakse teemaad maaharimisel masinate ümberpööramiseks. Sellega kantakse teele pinnast ja rikutakse teekatet. Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuete punkti 30 alusel ei ole maaharimismasinatega lubatud teele välja sõita, manööverdada sellel või selle nõlvadel. Möödapääsmatu vajaduse korral tuleb sellised tööd kooskõlastada tee omanikuga. Mõningatel teedel-tänavatel on raskendatud või isegi võimatu teehoiutööde teostamine kärpimata puuokste ja teeäärse võsa tõttu. Eelkõige on probleeme mõnede Nõo aleviku tänavatega (Pärna, Lätte, Vana-Nõo jne), kus oleks tarvis kärpida puuoksi. Võssakasvanud teeääri on rohkelt valla lõunaosa teedel. Teeseadusega on maaomanikele pandud tegelikult rida kohustusi. Teeseaduse § 36 lõige 2 on järgmine: “Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale.” Ülaltoodust tulenevalt on maaomanikele palve mitte kasutada maanteid põllutöömasinate ümberpööramiseks ning likvideerida teeäärne võsa ja puuoksad, mis häirivad liiklust ja teehoiutööde (sh lumetõrje) teostamist.

AAREN TIMM, maaosakonna juhataja

Kui põllud ärkavad ellutagasi algusesse




     Praegu on just see aeg, kui linnarahvas vaatab tööle sõites, kuidas maarahvas võitleb maa ja loodusega, et kesist saaki põldudelt kätte saada ning varuda talvetagavarasid meie kõikide jaoks. Võtab südamest ohkama, sest lehmad seisavad jalgupidi vees, põldudelt õngitsetakse traktoreid mudast välja ja kartuleid peab lausa poripaksust kaapima, et neid siis kuivama saada. Oli kehv suvi. On raske sügis. Põllumehed on aga ikka olnud tõsised ja visad töömehed — need õiged põllumehed.
     Alljärgnevat lugu inspireeris üks konkreetne ettevõtmine Nõo asula servas. Nimelt läks ühel augustikuu päeval Pärna tänavaga külgneval ammu unustatud tühermaal liikvele võimas K-700, mis paari päevaga pööras ümber umbes 26 hektari suuruse vist juba 12 aastat tagasi sööti jäetud maa. Kindlasti põhjustas see äkiline toiming üllatust. Ja samas oli ka rohkesti heakskiidu-noogutusi: lõpuks ometi saab põllumaa jälle põllumaaks! Teadjamad oskasid öelda, et tegu on Terkari-meestega. Otsisin nad üles ja allpool ongi kogu vallarahval võimalus teada saada, kuidas elatakse ja töötatakse valla ühes vanimas põllumajanduslikus tootmisüksuses aktsiaseltsis Terkar.


     AS Terkari 12 tegevusaastat

     AS Terkar tähistab sel sügisel juba 12. tegevusaastat, aktsiaseltsi sünnipäevaks loetakse 1. oktoobrit 1992. Juhatajaks valiti tollal Toomas Kirs, aktsiaseltsis alustas tööd 10 inimest, kellest 7 olid aktsionärid. Põhitegevuseks oli (ja on) teravilja ja kartulikasvatus, siit ka nimi Terkar (TERavili, KARtul). Aktsiaselts sai oma vara ostu-müügilepingu alusel Nõo kolhoosist, kokku 189 314 krooni väärtuses. Kuna põllukultuuride kasvatamisel on töötajad talvel vähem hõivatud, otsustati juurde luua veel mingi abiüksus. See oli kauplus-baar “Trahter”, mis töötas aprillist 1993 kuni 2004. aasta alguseni. Meie lugupeetud õpetaja ja kodu-uurija Agnes-Asta Marand on teinud tänuväärset uurimustööd. Tema koostatud kogumiku “Lehekülgi Nõo ajaloost” III osas on detailne ülevaate AS Terkari tegevusest aastatel 1992–2002, kus on loetletud aktsiaseltsi juhatajad (Toomas Kirs, Margus Mondonen, Jüri Tari, Urmas Sarapuu), märgitud ära võimsamate põllumajandusmasinate  soetamisaastad jms.
     1993. aastal oli aktsiaseltsi külvide all 213 hektarit maad.
     Kaksteist tegevusaastat on päris arvestatav töömehe-iga. AS Terkari käesoleva hetke seisu kommenteerisid praegused eestvedajad — aktsiaseltsi juhataja Heino Ruul ja aktsiaseltsi nõukogu esimees Margus Mondonen. Heino Ruul on juhataja tööpostil alles juulist 2004, kui lõppes eelmise juhataja Urmas Sarapuu 3-aastane lepinguline tööaeg. Aktsiaseltsi nõukogusse kuuluvad veel Helve-Mari-Anne Peedu ja Külli Hürenen.


     Muudatuste ja uuenduste teel

     Vestlusest selgus, et ollakse muudatuste ja uuenduste teel. Praeguseks on täiesti ära langenud juurviljakasvatus. Suuremad juurviljakasvatajad on haaranud turu ja seetõttu ei nähta siinmail enam turuvõimalusi. Varasemate aastatega võrreldes on tunduvalt langenud kartulikasvatuse osakaal. Teatavasti on sellel töötandril hooajaliselt rohkem tööjõudu vaja. Nii selle kui veel teistegi raskusi tekitanud asjaolude tõttu on valminud otsus ka kartulikasvatus üldse lõpetada. Heino Ruul ja Margus Mondonen toonitasid: otstarbekas on tegelda ainult ühe konkreetse liiniga — ja selleks on teraviljakasvatus (rukis, oder, raps). Praegusel hetkel on haritavat maad umbes 300 hektari jagu asukohaga Aiamaal, Voikal, Meeril, Nõo asula vahetus läheduses. Heino Ruul ja Margus Mondonen lisasid veel, et erinevate põllukultuuride harimiseks vajalike erinevate põllutöömasinate  soetamine, hooldamine ja remontimine käib lihtsalt üle jõu. Lihtsam ja taskukohasem on üleval pidada kindlamapiirilist masinaparki.
     Põhitööjõudu on aktsiaseltsis arvel üllatuslikult vähe — ainult 5 töötajat. Aga nende viie inimese üle on Heino Ruul ja Margus Mondonen väga tänulikud ja uhked (Helve Peedu, Külli Hürenen, Urmas Org, Urmas Sarapuu, Hans Vester). Osa nendest on aktsiaseltsi üle tulnud veel Nõo kolhoosi ajast. Hooajatööde perioodil ei vaata aktsiaseltsi-mehed kunagi kella, kui tööpäeva lõpp tiksub ning ei keela oma nõu või abi, kui aktsiaseltsi asju vaja korraldada.


     Rajamisel on uus tootmishoone

     Nagu öeldud, on nüüdsest kurss võetud ainult teraviljakasvatusele. Et tagada kompaktset tööd ja asjaajamist, on rajamisel uus tootmishoone praeguse lihakombinaadi kõrvale. Selles hoones hakkavad olema remonditöökojad, olmeruumid, kontor. Praeguseks on abifondidest taotletud raha projekteerimistöödeks. Ehitustöödeks on vaja taotleda juba uusi abirahasid. Uus rajatav tootmishoone  on  mõeldud ainult oma masinapargi hooldamiseks, mingit remonditeenust pakkuma ei hakata. Heino Ruul ja Margus Mondonen on praegu tänulikud Ivar Lilla firmale N.R.T.K., kus aktsiaseltsi tehnikat peamiselt remonditakse. H. Ruul arvas, et tootmishoone valmib paari aasta pärast.


     Tühermaa asemele talirukis

     Põgusalt puudutasime veel n.ö uudismaad Pärna tänava külje all. Iga päev käib seal mingi õiendamine. Töödega püütakse graafikus olla ja talirukis maha saada. Praegu tegeldakse seemne ja väetise muretsemisega. H. Ruul tunnistas, et teda riivas juba ammu näotu lagendik asula servas ja mõte oli midagi muuta. Nüüd, kui harimine lahti läks, ilmnesid paljud ebameeldivused: elanikkond oli paljude aastate jooksul kuhjanud väljale kõikvõimalikku ehitusprahti (betoonplokke, kruusakoormaid), olmeprügi. See kõik tuleb  ära  vedada  ja  seda  aktsiaseltsi kulul.


     Põllumehel on mured kõikjal ühesugused

     Intrigeerival kombel küsisin, kas meestel on ka muresid. Nad soovitasid sõbralikul kombel lugeda mul ükskõik millist põllumehe-elu kajastavat vabariiklikku materjali — kõikjal mured ühesugused, ka Terkaris: madalad kokkuostuhinnad, hindade ebastabiilsus, turu ahenemine jne, jne. Olgu öeldud, siiani on Terkar leidnud turu oma vabariigis. Kasumisummasid ja muid summasid me ei arutanud — koristusaeg polnud veel läbi ja rahadejutt juba on kord selline delikaatne teema. Aga Heino Ruul ja Margus Mondonen oma aktsiaseltsiga kavatsevad kindlasti edasi rügada. Nad ei arvagi, et midagi tuleb kergelt. Väljavedamise kindlust annab teadmine, et meeskond töötab õlg-õla-tundes.

     Loodame, et AS Terkar säilitab optimismi ja kannab edasi endise Nõo kolhoosi sügavat põllumajanduslikku traditsiooni.

MILVI PENSA

Elva puhkepiirkondi tutvustavale projektile pandi punkttagasi algusesse




     4. augustil kogunes Waide motelli konverentsisaali hulk loodushuvilisi, saamaks osa rahvusvahelise PHARE CBC projekti lõpuseminarist, mille tulemusel valmisid Elvat puhkepiirkonnana tutvustav film, slaidiprogramm ja trükised.
     Projekti eestvedajaks kohapeal olid Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ja kolm kohalikku omavalitsust, välispartneriks Elva linna sõprusvald Perniö Soomest.
     “Kui Vapramäe, Vitipalu ja Vellavere matkarajad said valmis, tekkis vajadus neid tutvustada,” ütles projekti koordinaator Gea Järvela. “Elva kui puhkepiirkonnaga tervikuna oli vähe tegeldud, kaitsealasid ja matkaradasid oli seni käsitletud üksikute objektidena. Vajadus teha piirkond tuntuks ja atraktiivseks looduse kaudu viis omakorda mõttele tutvustada ja eksponeerida piirkonda ühiselt.”
     Projektimeeskonda kuulusid peale projektijuhi Triinu Pertelsi ja koordinaatori Gea Järvela veel Elva linnavalitsuse avalike suhete juht Eeva Kumberg, Esta Tamm Nõo vallast, Konguta abivallavanem Raimo Raudik ja Ari Pulkinen Perniö vallast.
     Kokku 30 000 eurot maksma läinud projekti “Loodusturism — Elva puhkepiirkonna säästva arengu võti” rahastas 25 000 euroga Euroopa Liidu PHARE CBC Väikeprojektide Fond ja EAS Piiriületava koostöö programm, 5000 eurot lisasid Elva, Konguta ja Nõo omavalitsused.
     Aastase projekti raames on käidud õppereisil Soomes ning saadud häid mõtteid ja kogemusi Pühajärvel toimunud koolitusseminaril.
     Gea Järvela sõnul soovisid nad saada puhkepiirkonna tutvustamiseks võimalikult häid loodusfotosid, mida oleks võimalik vajadusel kasutada. Appi tuli Elvas elav fotograaf Ain Tavita, kes veetis heade fotode jahil tunde puhkepiirkonna esinevais paigus. Selle tulemusel valmisid läbi huumoriprisma nähtud slaidiprogramm, raamat ja fotokartoteek.
     Järvela sõnul sai projektimeeskond suurepärase kogemuse esimese videofilmi tegemisel, mille idee autoriks oli Eeva Kumberg ja stsenaarium valmis meeskonnatööna.
     “Tuleb välja, et ühe filmi tegemine on igavesti keeruline,” tõdes Järvela. “Kindlasti saab filmi teha ka teisiti, kuid meie esimene film sai selline.”
     Film valmis koostöös Juho Jalviste, Toivo Kaskpeiti ja Rohelise Meediaga. Filmi peategelasteks on lapsed ja VVV Sihtasutuse maskott Vapu, kes uitavad matkaradadel läbi mitme aastaaja. Filmipealkirjast “Elamus loodusest” on kujunemas Elva puhkepiirkonna tunnuslause, mis ka fotoraamatu kaant ehib.
     Gea Järvela sõnul on eriti lapsed hästi omaks võtnud Karin Lilla poolt joonistatud arvult juba teise värvilise lauamängu, millel kõik tähtsamad punktid piirkonnas ja kaasas eesti, inglise, vene ja soomekeelne mängujuhis.
     “Nõo valla lauamäng oli meil viimasel TOURESTil tõeline turismimagnet,” ütles Järvela. “Seetõttu tekkis idee teha samasugune mäng ka Elva puhkepiirkondadest.”
     Projekti teostumine läbi PHARE CBCi ei sujunud meeskonna sõnul sugugi probleemideta. Gea Järvela kinnitusel ületas lõppenud projektiga seonduv kõik tema eelnevad kogemused. Ka seminaril esinenud teiste projektide juhid Marika Kool ja Marica-Maris Paju kinnitasid, et endiselt valmistab PHARE CBCi liigne bürokraatlik asjaajamine projektijuhtidele probleeme. Sageli saab raha otsa juba siis, kui projekt on alles poolepeal, sest kahe aasta eest PHAREle esitatud rahataotluses pole võimalik ette näha ja arvestada vahepeal muutunud hindadega.
     Seminaril viibinud Euroopa Liidust raha taotlemise suurema kogemusega soomlased Ari Pulkinen ja Soome kaubandus- ja tööstusministeeriumi esindaja Jussi Yli-Lahti avaldasid lootust, et seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu raha taotlemine lihtsustub.
     Slaidiprogramm ja fotokartoteek jäävad sihtasutuse valdusse. Film, raamatud ja voldikud saadetakse omavalitsustesse, kust neid saavad tasuta endale või külalistele kingitusteks kõik huvilised. Lauamäng jõuab peagi koolidesse ja lasteaedadesse.

SIRJE VELDI

Metsamajandamiskava — muudatused seadusandlusestagasi algusesse




     Metsamajandamiskava kohustuslikkusest

     Vastavalt Metsaseaduse muudatusele muutub metsamajandamiskava kohustuslikuks. Seaduse järgi koostatakse metsamajandamiskava maale, mis on metsamaana maakatastrisse kantud. Erandina koostatakse metsamajandamiskava maale, mis on maakatastrisse kantud mõne muu maakategooriana, näiteks: muu maa, looduslik rohumaa vms, juhul kui maa on puittaimestiku kasvukoht pindalaga 0,5 ha või enam ning vastab vähemalt ühele alljärgnevatest kirjeldustest:
     * seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti;
     * seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku Metsaseaduses nimetatud viisidel kasutamiseks, näiteks looduse kaitseks, keskkonnakaitseks, sanitaarkaitseks, rekreatsiooniks, teadus- ja õppetööks, jahinduseks või riigikaitseks.
     Metsaseadust, sellest tulenevalt ka metsamajandamiskava koostamise kohustust, ei rakendata:
     * parkides, haljasaladel, marja- ja viljapuuaedades, puukoolides, dendraariumides, kuni 20 m laiustes raudtee-, maantee- ja põllukaitsehekkides ja -ribades, puude ja põõsaste istandustes ning veejuhtmete kaitseribades;
     * maatükil, kus projekteerimistingimused või detailplaneering näevad ette metsa majandamisest erinevat maakasutust;
     * eraomanikule kuuluval metsamaana maakatastrisse kandmata maal, kus puittaimestiku keskmine vanus ei ületa 20 aastat.
Metsaseaduse järgi ei laiene metsamajandamiskava koostamise kohustus kinnistule, kus metsa pindala on kuni 2 (kaks) hektarit.


     Metsakorraldaja...

     Metsakorraldustöid võib teha metsakorraldustööde tegevusluba omav isik. Siinkohal on oluline teada, et tunnustatud (tunnistusega) metsakorraldaja ning seaduses nimetatud metsakorraldustööde tegevusluba omav isik on erinevad isikud. Käesolevast aastast alates kvalifitseeritakse Eestis ka metsakorraldajaid ehk taksaatoreid ning tunnustatud metsakorraldaja on isik, kes on sooritanud metsakorraldaja eksami ja katsetöö ning kellele on Eesti Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt välja antud tunnistus, mis tõendab metsakorraldaja eksami ning katsetöö sooritamist. Metsakorraldustööde tegevusluba omav isik on juriidiline isik, üldjuhul era- või riigiettevõte, kellele on väljastatud Eesti Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt metsakorraldustööde tegevusluba, mis annab õiguse teha metsakorraldustöid. Metsamajandamiskava koostamine ning väljaandmine on üks osa metsa korraldamisest. Metsa korraldamise osad on veel metsa inventeerimine ning metsa majandamise hindamine. Metsakorraldustööde loa võib loa andja kehtetuks tunnistada, kui loa omaja on korduvalt või oluliselt rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid. Tunnustatud metsakorraldajate nimekiri ning tegevusloaga metsakorraldusettevõtete nimekiri on nähtav Eesti Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse interneti kodulehel aadressil: http://www.metsad.ee


     Metsamajandamiskava

     Metsamajandamiskava koostatakse riigihangete kaudu eelarve võimaluste piires. Riigihange korraldatakse 1 kord aastas ning metsamajandamiskavad koostatakse korraldamata kinnistutele valikuliselt. Metsamajandamiskava koostamise võib tellida ja selle eest tasuda ka erametsaomanik, sellisel juhul on tulemus kiirem ning vahetum. Metsa majandamiseks koostatakse metsamajandamiskava riigile mittekuuluvas metsas kinnistute kaupa, riigile kuuluvas metsas metskondade või muude majandamisüksuste kaupa. Metsamajandamiskava koostatakse vähemalt iga 10 aasta järel. Metsaomanikul on õigus teha omapoolseid täiendavaid ettepanekuid metsamajandamiskava sisu osas, hüvitades selleks tehtava lisatöö kulutused. Kaitsealal paikneva metsamajandamiskava kooskõlastab metsakorraldustööde teostaja kaitseala valitsejaga. Metsamajandamiskava sisaldab vähemalt:
     * metsamaa plaani koos metsa kirjeldusega ja metsaosade seotust ümbritseva situatsiooniga;
     * õigusaktist või planeeringust tulenevaid metsa majandamise kitsendusi, kasutamise eesmärke ja neile vastavaid metsakategooriaid, metsa kasutamise viise ja neid soodustavaid metsa majandamise võtteid;
     * kaitse- ja tulundusmetsas maksimaalselt lubatavat uuendus- ja harvendusraie mahtu ning raiekõlblike metsaosade loetelu;
     * püsimetsana majandamiseks sobivate metsaosade loetelu ja neis maksimaalselt lubatavat valikraie mahtu;
     * metsa uuendamise, metsamulla vee- ja toiterezhiimi reguleerimise, metsakaitse ja metsateede ehitamise ning valgustus- ja sanitaarraie tegemise soovitusi;
     * bioloogilise mitmekesisuse elementide kirjeldust ja nende säilitamise abinõusid;
     * hinnangut metsa senisele majandamisele.
     Lisaks on metsamajandamiskava tiitellehel kohustuslik eraldi ära näidata planeeritud uuendus- ning hooldusraiete maht ning välitööde teostaja ning metsaomaniku andmed.


     Metsamajandamiskava kehtestamisest

     Metsamajandamiskavad kehtestab Eesti Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Kehtestamisel kontrollitakse metsamajandamiskava ja inventeerimisandmete vastavust õigusaktidele. Valikuliselt kontrollitakse välitöödel kogutud andmeid. Otsus metsamajandamiskava kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta tehakse 1 kuu jooksul ning otsus tehakse teatavaks 7 päeva jooksul. Seega võib kehtestamine aega võtta maksimaalselt u 5 nädalat. Kehtestatud metsamajandamiskava koostamiseks kasutatud inventeerimisandmed koos kavandatud metsamajandusliku tegevusega ja metsakaardi andmed kantakse metsaregistrisse ning metsamajandamiskava kehtestamise otsuses märgitakse eraldi ära lubatavate raiete maksimaalsed mahud raieliikide lõikes.


     Metsaomaniku õigused

     Metsaomanikul on õigus teha enne Metsaseaduse § 7 2004. aasta 28. jaanuari redaktsiooni jõustumist (s.o enne 07. märtsi 2004. a) esitatud metsateatises kavandatud ja asukohajärgse keskkonnateenistuse poolt mittekeelatud raieid kuni 2004. aasta 31. detsembrini. Uuendatud on ka metsateatiseta raiumise tingimusi: ilma kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loata (metsateatiseta) võib füüsilisest isikust metsaomanik raiuda tuuleheite, tuule- ja lumemurru puid juhul, kui neid on eraldusel alla 5 protsendi eralduse tagavarast või raiuda metsamaa iga hektari kohta aastas kolm tm puitu, kui raiutava puidu üldkogus ei ületa kinnistu kohta 15 tm aastas. Samuti on metsaomanikul õigus esitada protest metsamajandamiskavas kirjeldatud takseerandmete osas igal hetkel metsamajandamiskava kehtivuse ajal (10 aastat), mil erinevused ilmnevad. Protest tuleb esitada Eesti Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele.


     Tasub teada

     Samuti teavitab metsaomanik metsateatisega kinnistu asukohajärgset keskkonnateenistust:
     * metsa uuendamisest, metsakuivendussüsteemide ja -teede ehitamisest ning uuendamisest 15 tööpäeva enne nimetatud töödega alustamist;
     * metsakahjustustest kohe pärast seda, kui omanik sai teada või pidi teada saama metsa kahjustamisest.
     Metsaomanik tohib alustada metsateatises lubatud raieid pärast keskkonnateenistuselt metsateatise tagasisaamist. Lubatud raieid tohib teha ühe aasta jooksul metsateatise esitajale kättetoimetamisest arvates.


     Karistusmäärad

     * Metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 60 krooni.
     * Metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise või metsakaitse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
     * Metsateatise esitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
     * Kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali üleandmisel või metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise või selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest või kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
     Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus.

MEELIS KASEMAA, Metsanõustamise OÜ, http://www.taks.ee/

Tere, Luke küla! Mis uudist?tagasi algusesse




     Linnadega on nii, et igas piirkonnas on omad erinevused. On välja kujunenud omad traditsioonid, kerkivad esile omad eestvedajad ja fanaatikud. Tartu puhul võiks rääkida Supilinna päevadest, Vanemuise tänava päevast, Karlova puitehitiste-kultuurist jne.
     Valdades liigume mööda külasid ja püüame tabada, mispoolest üks või teine küla teistest erineb. Ega erinevus pea olema eluküsimus, see pole üldsegi esmatähtis. Peaasi on, et selles külas elu käiks, toimuks elurõõmus suhtlemine ja valitseks ühtekuuluvustunne ning tegutsemislust. Sest mis seda elu ikka lihtsalt niisama maha magada!
     Suvistel valla II külamängudel Lukel jäi uudistejutt poolepeale, täna jätkame sealtmaalt, et viia kõiki kurssi MTÜ Luke Külakeskuse tegemistega. Vestlusringi nõustusid tulema Helvi Suurtee ja Ülle Allik, mõlemad Luke elanikud ja külakeskuse loomise algatajad. Helvi töötab Tartu Külmhoone Kaubanduse OÜ-i tegevjuhina ning Ülle AS Termeco raamatupidajana. Nii Helvi kui Ülle aktiivsest olekust ja vestlusõhinast sai aimu, et tegu on toimekate inimestega, kes nii kähku raskustele alla ei anna ning suudavad oma temperamendiga mägesidki nihutada.
     Alustuseks meenutati MTÜ Luke Külakeskus sündimislugu. Mõte ise oli rahva seas idanemas juba 2003. aastal. 19. novembril 2003 oli Luke rahva kogunemine, kus osales 40 inimest. Päevi varem levitati rahva seas küsitluslehti — millisena nähakse võimalikku külakeskust. Koosolekul analüüsiti vastuseid ja tehti järeldusi. Omaalgatuslikul kombel kujunes välja esimene grupp tegutsejaid (11 inimest), kes jäid kohapeale pikemaks jutuajamiseks ja asusid ka arenguplaani koostama. Koosoleku külalisena osales Aime Vilu, MTÜ Kodukant Tartumaa juhatuse liige. Temapoolne soovitus oli ka, et otstarbekam oleks luua mitte niivõrd noortekeskus, vaid külakeskus, sest siis on kergem taotleda rahaabi. Teatavasti tegutseb Lukel juba MTÜ Tervisemaja Ülle Alliku eestvedamisel. Tervisemaja üritused on aga valdavalt sportliku kallakuga ning mõeldud spordilembelisematele inimestele. Seega olid üldised ootused keskuse rajamisel erinevatele sihtgruppidele: lastele, noortele, peredele, memmedele-taatidele jms.
     MTÜ Luke Külakeskus registreeriti märtsis 2004. Ühingusse kuulub praegu 7 liiget. Ühingul on oma põhikiri. Töö on planeeritud poolaastate kaupa.
     MTÜ Luke Külakeskuse kõige elulisem eesmärk on elavdada kohalikku seltsielu. Helvi Suurtee nentis kurvastusega, et külainimesed on kapseldunud oma majapidamistesse. Võiks tähele panna vanainimese sünnipäeva; võiks lohutada, kui naabrinaisel on mure. Eestvedajad põrkuvadki rahva passiivsusele ja äraootavatele seisukohtadele; inimesed näevad tegutsejates imetegijaid ning loodavad üleöö toimivaid muutusi ning elavnemist. Tegelikult areneb kõik ikka tasa ja targu ja ISE kaasa lüües. Helvi Suurtee tõdes, et  praegu veel eelistatakse kõrvalt jälgida ja vaadata. Ta on aga optimist ja loodab, et kui kogunemised ja üritused hakkavad regulaarselt toimuma, küllap rahvas siis ka hoo sisse saab. Helvi Suurtee ja Ülle Allik loetlesid pika rivi erinevate kalendritähtpäevade puhul organiseeritud üritusi: vastlapäev, munadepüha, kus ringi kepslesid kõige ehtsamad “jänesed” ja koksiti võidu pühademune, volbriöö, jaanipäev, külapäev, spordipäev. Nendel üritustel on alati toreda tiimina koos töötanud Mehis Bulak oma perega, Marina Leino, Irja Adder, Katrin Laoväli, Helvi Suurtee, Ülle Allik.
     Külakeskus on endale ruumid leidnud Luke raamatukogu saalis. Oktoobris avatakse seal ka eraldi lastetuba.
     Külakeskuse rahaline seis on kindlasti tagasihoidlik. Iga suurema ürituse jaoks on tarvis kirjutada rahataotlus. Rahalist toetust on saadud Nõo vallavalitsusest, kohalikelt ettevõtjatelt, sponsoritelt, ka ühingu liikme- ja aastamaksudest, mis on tegelikult pigem sümboolsed. Helvi Suurtee improviseeris ja käis välja idee, kuidas ise keskuse inimestega rahalisa teenida: toimekad memmed võiksid kududa-heegeldada toredaid esemeid, Aime Vilu Kodukandi-liikumisest oli olnud nõus neid edastama Soome sõprusvaldadele müügiks. Helvi Suurtee ja Ülle Allik arvasidki, et liikumapanevaks mehhanismiks ühelt poolt on laste, teiselt poolt vanemaealiste (pensionäride) kaasamine ja huvi äratamine. Tundub, et need põlvkonnad on enim altimad kaasa tulema. Asja edenedes otsustavad vast ka nooremapoolsed juba kaasa lüüa. Praegune kõrvalejäämise põhjus olevat valdavalt: “Mul ei ole aega, ma käin tööl!”
     Küsin, et kuidas nad küll ise, Helvi ja Ülle, ära ei väsi. Ei. Nad ei ole veel väsinud ega ole neil selleks nüüd ka õigust. Asi on ju käima lükatud ja peab püüdma. Väsimuse ja tüdimuse hetkedel püüavad nad teineteist turgutada. Nemad tegutsevad Lukel selles vaimus, et asjast peab kunagi ikka asja saama.

MTÜ Luke Külakeskuse esindajatega ajas juttu MILVI PENSA

Jätsime suvega hüvastitagasi algusesse




     29. augustil toimus MTÜ Luke Külakeskuse üritus “Tere, kool!”.
     Lõbusa avaspurdina kuulutati kõigepealt välja “Taliolümpiamängud”. Mängud toimusid õues kaskede all. Sõideti nelja-mehe suuskadel (kõik suusatajad olid käpikutes, mütsides ja sallides). Võistluskavas oli veel bobi-kelgusõit-teatevõistlus (kelguvedaja — viltidega, kelgul istuja — mootorrattakiivris, käpikutes ja sallis). Kuna päike oli imeline ja õues üle 20 kraadi sooja, siis sai nalja ja lusti oi kui palju. Kõige rohkem tegi lastele nalja täiskasvanute mängust osavõtt.
     Pärast väsitavaid võistlusi läksime saali, kus meid ootas õhupallidega ehitud ruum, seintel suur silt “Hüvasti, suvi!”.
     Aktiivsete lastevanemate poolt oli laual ämbritäis suvebooli ja suur tort. Enne, kui neid maitsta saime, ristisime oma 1. klassi lapsed koolilasteks, kinkisime küla poolt väiksed meened ja lillekimbud nii lastele kui ka emmedele. Lukel alustab esimest kooliteed 5 last.
     Ühises vestlusringis võtsime vastu otsuse, et 15. oktoobrist püüame avada külakeskuses laste mängude toa. Samas palusime kogu külarahva abi inventari ja mänguasjade kogumiseks mängutoa tarvis. Esialgu püüame mängutuba lahti hoida kolmapäevast reedeni kell 16.00–20.00.
     Külakeskuse aktiiv vahetas mõtteid ka talveplaani koostamise üle.

HELVI SUURTEE

Koolialguse uudiseid Nõo Põhikoolisttagasi algusesse




     Käesoleval õppeaastal alustas Nõo Põhikoolis tööd mitu uut õpetajat. Järgnevalt lühike tutvustus Nõo Põhikooli uuendustest.
     Inglise keelt on asunud õpetama 3-aastase pedagoogilise töö staazhiga Maarja Lohk. Õpetaja Lohul on tunnid kolmandast üheksanda klassini. Tema arvates on nii õpilased kui juhtkonna nõudmised Nõo koolis samasugused kui eelmises töökohas, õpetamist aga raskendab see, et siin on klassid väga suured.
     Uus muusikaõpetuse õpetaja Anu Ubaleht on koolis töötanud 8 aastat — küll õpetajana, küll huvijuhina. Nüüd on tema kanda lisaks muusikatundidele ka lastekoori ja mudilaskoori juhendamine ning hääleseade. Anu Ubalehe arvates on oluline, et koolis valmistatakse ette õpilasi eluks — anda teadmisi, mis võimaldavad ühiskonnas hakkama saada, on kooli ülesanne. Tema isiklikult teeb kõik, et suudaks anda piisavalt hea muusikalise hariduse.
     Poistel on tänavu võimalus Nõo Põhikoolis käsitööd teha Toivo Tõllimäe juhendamisel. Õpetaja Tõllimäe on varem õpetanud ajalugu ja ühiskonnaõpetust, ent ei jää hätta ka meisterdamisega. Juba teisel koolinädalal on valmimas toredad teosed, mille tegemist poisid väga naudivad.
     Loodusaineid on asunud õpetama Margit Oja ning keemiat õpivad 8. klassid õpetaja Siret Lepasaare käe all.
     Esmakordselt on Nõo Põhikoolis nüüd avatud “Tootsi klass”, mis koondab õpilasi, kellele ei ole esmaseks probleemiks koolis mitte õppetöö vaid käitumine. Õpetaja Mare Reiu, kes nüüd suuremat osa aineid kümnele poisile liitklassis õpetab, on varem töötanud Kaagvere tütarlastekoolis direktorina. Õpetaja Reiu sõnul on Kaagvere kogemusest kasu küll — nahk on paksem ja ta kannatab välja rohkem, kui eelneva kogemuseta kannataks. Samas oskab ta märgata ka neid asju, mis muidu kipuvad tähelepanuta jääma.
     Ka pikapäevarühma töö on tänavu läbinud uuendusi — nüüd on eraldatud mängu- ja õppimisrühm — kes peab õppima, saab õppida ja kes mängida tahab, mängib, ilma et vastukäivad huvid, soovid ja vajadused üksteist takistaksid. Pikapäevarühma töö paremaks korraldamiseks töötab meie koolis uus õpetaja — Tiina Kasak, kes muu hulgas ka matemaatikat õpetab.

     Lisaks sisulistele muudatustele, mis koolis on toimunud, on kool läbinud ka füüsilise noorenduskuuri — vallavalitsuse toel on põhikooli maja saanud ligi miljoni krooni eest põrandaid ja valgusteid. Uued valgustid säästavad laste silmi ja ka elektrit.
     Õppetööd alustas Nõo Põhikoolis tänavu 41 kooliuusikut. Õpetajad Anne Jürimäe ja Heli Leedjärv, kellega noorimad liikmed kooliperest järgmised 4 aastat koos veedavad, olid rahul uue mööbliga, mis esimeste klasside ruumidesse sai — vastavalt lapse pikkusele on võimalik laua kõrgust reguleerida, lisaks on uus mööbel ka nägus.

     On tore teatada, mis koolis on uut. Ent veelgi toredam on, et võime öelda — Nõo Põhikoolis on ka tänavu tööl suurem osa samu toredaid inimesi, kes siit kevadel puhkusele läksid. Tagasi on ka õpilased, kes suve jooksul on puhanud, kasvanud, muutunud, kuid ometi säilitanud oma isepärasused. Loodetavasti ei kao need ka õppeaasta jooksul.

SIIRI-LIISI LÄÄNESAAR, Nõo Põhikooli huvijuht

Koolilaste turvalisus on ka politsei muretagasi algusesse




     Järjekordne kooliaasta on alanud ning suviste puhkuste ajal noortest tühjenenud Tartu taas ellu ärganud. Kuigi selles pole erilist uudist ei linnaelanikele ega ka politseile, peame kõik koos siiski nii mõnegi vana tõe uuesti värskeks rääkima. Kuna kooliaasta algus muudab elurütmi ka maal, pole see teema sugugi ülearune ka Tartumaa laste vanematele ja õpetajatele.


     Liikluses ohustab lapsi hoolimatus

     Traditsiooniliselt toob sügis teedel-tänavatel kaasa rohkem õnnetuid kokkupõrkeid autode, jalgratturite ning jalakäijate vahel. Neis on kahjuks olnud kannatajaks ka elevil koolijütse, kes esimesi kordi kooliteed käivad. Lapsevanemate moraalne kohustus on oma lastele koolitee selgeks teha ning selgitada liiklusmärke, teeületamist ja muid ohte, mida noor jalakäija teadma peaks. Algklasside õpilaste liiklusohtliku käitumise korral peaks peale lapsevanema ja õpetaja ka teised täiskasvanud agaramalt sekkuma. Kahjuks antakse hoopis sagedamini ise halba eeskuju.
     Jalakäijate ja autojuhtide üksteisega mittearvestamine on igivana probleem meie liikluskultuuris. Ka sõber sebra ei suuda kahjuks paljusid hooletuid autojuhte tõrjuda, ta on vaid märguandjaks, et siit saab üle tee. Jalakäijad ei tohiks seetõttu tormata vöötrajale pimesi vaid enda eesõigusele lootes. Enne sebrat peatumine ja veendumine, et tee ületamine on ohutu, peab kujunema sama automaatseks nagu silmade avamine peale ärkamist!
     Harjumuseks võiks kujuneda ka helkuri kandmine, kuna pimedatel ja sombustel sügisõhtutel on liiklejate nähtavus piiratud. Jalakäija saab end teistele liiklejatele helkuri abil nähtavaks teha juba 150 meetri pealt, ilma helkurita aga märkab autojuht teda alles 30 meetri pealt. Helkur peaks olema pidev kaaslane nii linnas kui maanteel kõndides ning seda ikka enda turvalisuse huvides!


     Jalgratturil peab olema juhiluba

     Hiljutisel noorte jalgratturite kontrollreidil selgus, et enamikul puudus või polnud kaasas nõutavat jalgratta juhiluba, samuti jäi politseinikele silma, et üle sebra sõideti rattaga. Jalgratturid peavad meeles pidama, et nad on samuti juhid, seega peavad nad ristmikke ületama koos autodega sõiduteel või ratas käekõrval ülekäigurajal koos jalakäijatega. Äärmiselt kurb on pilt kaitsekiivri kandmise osas. Selle puudumise eest küll politsei ei karista, kuid lapsepõlves saadud peatrauma ohvrite poolt endale määratud “karistus” saadab neid enamasti kahjuks elu lõpuni.
     Liiklusseaduse kohaselt peavad 10–15-aastased jalgratturid jalgratturi juhiluba kaasas kandma. Kõikides koolides kahjuks veel ei viida läbi jalgratta juhiloa saamiseks vajalikke eksameid, aga politsei loodab, et rohkem koole hakkab liiklusõpetust tõsisemalt võtma. Ikka selleks, et lapsed teadmatusest ei paneks ohtu ennast ja teisi. Ka politseinikud käivad sügisest taas koolides lastele liiklusest rääkimas ning juhtnööre jagamas, kuidas end õnnetuste ja kuritegude eest kaitsta.


     Teismeliste turvalisust on raske kaitsta

     Keskmises ja vanemas koolieas noorte vanemate, õpetajate ja politseinike ette kerkib sageli lahendamatuna tunduv probleemide pundar seoses kiiresti suureks saada tahtvate lastega. Kui isegi nende põhitööks oleva õppimisega asjad korras on, jääb siiski sageli energiat üle paljudeks mõtlematuteks tegudeks.
     Kooli heki taga suitsetamine või koolipidudel salaja alkoholi joomine tundub paljudele paratamatult nooruspõlvega kaasas käivat. Seaduse järgi on need siiski karistamist nõudvad teod, mida ei tohiks alahinnata, kuna ükskõiksusest nende vastu saavad alguse järjest suuremad probleemid. Peaaegu täiesti võimetud oma laste ja õpilaste vaimu ning tervise kaitsmisel ollakse aga narkopahe ees. Puuduvad ju teismeliste vanemail ja õpetajatel erinevalt suitsu- ja viinapahega seonduvast isiklikud kogemused oma noorusaegadest. Interneti jututoad ja mobiiltelefonid loovad täiesti uue suhtlusvõimaluste taseme, kus lapsevanemal kaob peaaegu täielikult ülevaade nooruki suhtlusringkonnast ja tegemistest.


     Turvalisust loome koos

     Paraku ei saa lapsevanem oma kohustusi lapse kasvatamisel lükata ei koolile ega politseile. Küll aga saab ja peab ootama koostööd ning igakülgset  abi nii õpetajatelt kui korravalvuritelt. Seda ootust püüab politsei igati õigustada. Heameelt võib tunda selle üle, et politseid tajutakse tõepoolest järjest vähem ainult karistava institutsioonina ja järjest rohkem küsitakse meilt nõu ning peetakse ühiselt plaani, kuidas mõnd probleemi lahendada. Turvalisus sünnib vaid koostöös ja nõuab meie kõigi panust.
     Ilusat kooliaasta algust!

INDREK KOEMETS, Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna ülemkomissar

Sarviline eurotrummar müdistas Nõostagasi algusesse




     Oma koolivaheaja viimase nädala sisustasid 15 pillimängu- ja lauluhuvilist valla last bändilaagris. Nädalasse jagus nii õppimist kui ka meelelahutust. Soolokitarripäev, basskitarripäev, laulupäev, trummipäev ja helitehnikapäev — õpetust ja kogemusi jagasid kitarristid Karl Laanekask ja Feliks Kütt ansamblist Genialistid, Ülenurme Laulustuudio lauluõpetaja Ursel Oja, helitehnik Märt Kiho ja meie tuntuim trummar Peeter Jõgioja.
     Koostöö muusikutega jätkub ka edaspidi — helitehnik Märt lubas tulla oma väikese stuudioga salvestama meie noortebändide lugusid ja pillimehed olid nõus kaasa lööma kevadel taastoimuval noorte bändipäeval. Igasse päeva kuulus ka laagriliste endi väljamõeldud küsimustega muusikateemaline viktoriin. Pärast hommikust õppimist ja lõunat käidi osa saamas erinevatest meelelahutustest: seinronimine ja bowling, AHHAA näitus ja lennundusmuuseum — võrdses koguses meelelahutust ja oma huvialaga tegelemist pani toreda punkti suvele. Ja mis peamine — iga pillipoisi ning pillitüdruku teadmisse jõudis meie eurotrummar Peeter Jõgioja sõnadega edasiantud arusaam: ka sellisel pealtnäha toredal huvialal nagu “bändindus” saadab edu vaid väga töökaid ja järjekindlaid.
     Bändilaager sai teoks valla sotsiaalosakonna ja kultuurimaja ühise ettevõtmisena.

Kultuurijuht VIIVI KÜTT

Laste puhkelaager tegutses sel suvel jälle!tagasi algusesse




     On juba traditsiooniks saanud, et juunis-juulis toimetavad lapsed vallamaja ümbruses, sest käib laager ja meie pesapaigaks on Nõo kultuurimaja. Sel aastal olid nooremas rühmas laagrilasteks Kati, Gerda, Tauri, Ergo, Andri, Helina, Kelly, Hanna, Sten, Hannaliisa, Cädri-Ly, Eveli, 2 Kertut, Liis, Mikk ja Cristopher-Thomas. Teises vahetuses lustisid Kertu, Merilin, Merlin, Martin, Riivo, Laur, Karl Jaen, Maari, Steven, Kristiin, Simona, Siim, Anu, Mihkel, Jan, Kristo, Enori ja Merle. Võib öelda, et väga toredad ja hakkajad lapsed olid!
     See aasta oli eriline, kuna siiani saime ikka öelda, et meil on töö- ja puhkelaager, nüüd oli aga 100% puhkelaager. Tegelesime ka nüüd nii füüsilise kui vaimse vormi arendamisega, aga palka selle eest lapsed ei saanud. Sellest hoolimata võisid lapsed nautida ühiselt läbiviidud käelisi tegevusi: tegelesime klaasi- ja portselanmaaliga, tegime näomaalinguid, kujundasime ise oma särke, kaunistasime lillepotti, tegime pildiraami, meie asfaldijoonistusi saab nautida vallamaja lähedal iga kõnniteed kasutav inimene. Mõlemad vahetused meisterdasid oma lipu. Kogu meie tööde paremik sai välja pandud laagri lõpus valla koduloomuuseumi ruumidesse.
     Laagrielu juurde kuulus igapäevane viktoriin, mille koostajad olid kordamööda lapsed ise ja aastad on näidanud, et nii poisid kui tüdrukud suhtuvad viktoriini küsimuste tegemisse ja viktoriinist osavõttu väga tõsiselt. Sel aastal tuli viktoriini võtjaks nooremas rühmas Gerda Retter, järgnesid Hannaliisa Raig ja Hanna Lastik. Vanemas rühmas oli parim Martin Orgusaar, järgnesid Merilin Raig ja Anu Korela.
     Meie laagrite kindlaks osaks on ikka olnud väljasõidud, et uudistada, mis põnevat kusagil toimub. Sel aastal käisid mõlemad rühmad Anne Noortekeskuses, kus Heli Viigi käe alla said kõik huvilised katsetada oma sõiduoskusi liiklussimulaatoril, mille soetamisele aitas kaasa meie kuulus rallisõitja Marko Märtin. Käisime noorema rühmaga Elvas mänguasjade näitusel, Tartumaa Muuseumis, külastasime Heino Prosti Põllutöömasinate Muuseumi, kus eriliseks tõmbenumbriks oli tank. Mõlemad rühmad käisid Mõnistes seiklusterajal, kus sai proovile panna nii füüsilisi kui vaimseid võimeid ja kus tuli teha palju koostööd, et lahendada kõik ülesanded. Lapsed pingutasid, harjutasid, tegid kõike suure agarusega kaasa ja leidsid, et Mõniste seiklusrajal veedetud päev oli üks vahva ettevõtmine.
     Ekskursioon viis meid sel aastal Rõuge valda. Teel sinna külastasime veel Timo Keraamikatehast, kus lahke pererahvas näitas lastele savikujukeste valmimisprotsessi. Saime palju küsida ja näha, lõpuks oli igaühel võimalus osta midagi meelepärast ka mälestuseks. Aga Rõuges käisime Ööbikuorus, külastasime Tindioru forellikasvatust, käisime jaanalinnukasvatuses, vaatasime vesioinaid, jalutasime energiarajal ja nautisime sealset ilusat loodust. Vanem rühm külastas ka bowlingusaali, kus käis äge rebimine punktidele võistkondade vahel. Toreda elamuse pakkus spordimuuseum, kus on üles pandud väga põnev ekspositsioon ja kus on ka külastajatel võimalus oma võimeid proovida. Postimuuseumis meisterdasime toonekurge, kirjutasime vanaaegsete sulgedega ja panime postitempli oma meistriteosele. Vanemad lapsed jõudsid ka Tartu Linnamuuseumi, mis oli samuti väga põnev. Poisid olid vaimustuses KGB kongide muuseumist, kus nad said väga ammendavaid vastuseid oma küsimustele KGB ja sellega seonduva kohta.
     Nagu näha, tegemisi oli palju ja kui lisada siia veel kõik need mängud ja võistlused, kaasaarvatud lõbus spordipäev, siis võite ise arvata, et laagriaeg kadus kiiresti ja lahkuminek oli isegi natuke kurb. Nii mõnigi laps ütles, et see laager võiks kesta kogu suve.
     Selle eest, et need laagrid toimuda said, täname Tartu maakonna alaealiste komisjoni ja Nõo Vallavalitsust, kes meie projekti toetasid. Tänud ka meie toitlustajale, OÜ Sildole!
     Aitäh Triinule, Annelile ja Egertile, kelle toel turvaline ja mõnus laagrisuvi toimuda sai! Aitäh lastele, kes tahtsid laagrisse tulla ja kes olid igati aktiivsed, oma arvamust avaldasid ja kõigis ettevõtmistes rõõmsalt kaasa lõid!
     Mine tea, ehk kohtume järgmisel suvel jälle?

ENE MÖLTER, projektijuht

Nõo Päevakeskus alustab uut hooaegatagasi algusesse




     Päevakeskuses käivad taas koos väikelapsed koos oma emadega. Annika Rosenthali juhendamisel toimub igal kolmapäeval muusikatund, kus laulu ja mängu saatel arendatakse lapse meeli ja oskusi. Lisaks sellele kutsume külla erinevaid lektoreid, kes annavad juhtnööre tegutsemiseks koos oma pisipõnnidega. 29. oktoobril on külas Gerda Sillaste, kes räägib lapsevanemaks olemise oskustest. Emad oma pisipõnnidega on oodatud päevakeskusesse igal kolmapäeval kell 14.00.
     Nõo Päevakeskuse tantsuring “Elulõng” ootab oma ridadesse uusi liikmeid! Proua Valve Oona juhendamisel on tantsurühma tegevus hoogsalt arenenud ja rühma on mitmetele üritustele esinema kutsutud. Tulge jagama meiega tantsulusti ning rõõmu liikumisest! Esialgse plaani kohaselt hakkavad tantsuproovid toimuma kolmapäeviti kell 17.00.
     Uuel hooajal jätkame teatri ühiskülastustega. “Vanemuise” teatriga on endiselt jõus kokkulepe, et me võimaluse korral nende bussi kasutada saame. Kuigi seda meile päris tasuta enam ei anta, on hind siiski tagasihoidlik ja võimalus etendusejärgselt mugavalt koju saada on ju igati teretulnud. 20. oktoobril läheme vaatama “Madame Butterflyd”. Järgmised etendused on “Pulmareis” (3. novembril), “Vladimiri väljak” (13. novembril), “La Traviata” (24. novembril), “Ah, ilma naisteta” (10. detsembril). Kõigil huvilistel palun võtta ühendust päevakeskusega. Raha tuleb tasuda nädal enne etendust ja piletihinnad pensionäridele ja õpilastele on 40% soodustusega.
     Kavas on moodustada Nõo Päevakeskuse juurde inglise ja saksa keele ringid. Olenevalt grupi suurusest ja tasemest (kas päris algajad või edasijõudnud) kujuneb välja kursuse maksumus. Palun kõigil huvilistel päevakeskusega ühendust võtta.
     Ja alustamegi uut hooeaga tagasivaatega suvele. 28. septembril kell 16.00 olete kõik oodatud Nõo Päevakeskusesse jagama oma suviseid meenutusi ja reisimuljeid ning üheskoos teeme siis ka tulevikuplaane. Oktoobrikuus on taas kord meeldiv võimalus kohtuda psühholoog Tõnu Otsaga.
     Väga teretulnud on kõik teie ettepanekud ja mõtted. Palun tulge ise Nõo Päevakeskusesse (Tartu t 20) või helistage meile telefonil 745 5134.
     Kohtumiseni!

KRISTA KVARNSTRÖM, Nõo Päevakeskuse juhataja

Matkama, matkama, matkama!!!tagasi algusesse




     Kes Vapramäe-Vellavere Vitipalu Sihtasutuse tegemistest üht-teist teab, ei üllatu enam, kui ma siin kirjutan, et augustis toimus sihtasutuse matkasarja järjekordne matk ning et see oli jalgsimatk Vellaveres. Üllatuseks pole ilmselt seegi, et osavõtjaid oli ühe matkagrupi jaoks pigem palju kui vähe ning et nii valitud raja kui ka suurepärase matkajuhi Annereet Paatsiga jäädi väga rahule. Kes Vitipalu terviserajal käinud, teab ka seda, et siin sõltuvalt iseenese võimekusest ja tahtejõust lisaks teadmistele ning meeldivale puhkusele olulisi tervisepunkte saab koguda!
     Kummalisel kombel on juba tavapärane seegi, et VVV Sihtasutuse poolt korraldatud ettevõtmistel, mis üldjuhul looduses ja lageda taeva all toimuvad, ilm ikka ilus on. Ja seda isegi nii vihmarohkel suvel nagu sel aastal! Kuigi, jah, ilmataat oli sel korral siiski suhteliselt kannatamatu ning nii mõnedki matkarajalt juba kodu poole tõttajad said tunda nii tugevat tuult kui ka jämedaid vihmapiisku.
     Miks ma siis üldse leheruumi kulutan, kui kõik juba nii tavapärane ja tore on? Aga just sellepärast, et kõigile hõigata: kuigi VVV Sihtasutuse matkad toimuvad juba paljudele tuttavatel kodukandi aladel, kuigi on juba teada, et matkatakse ikka kas suuskadel, kanuudel, ratastel või jalgsi, siis ikkagi on iga looduses veedetud päev omanäoline ja eriline! Eriti veel siis, kui meid ümbritseva erilisust aitavad leida ning märgata kogenud retkejuhid.
     Kes seda ei usu, tulgu proovima! Hea võimalus on selleks juba 2. oktoobril sihtasutuse selleaastase matkasarja viimasel, jalgrattamatkal. Loomulikult on oodatud ka juba “vanad” matkasellid. Ning ärge unustage, et matkapäevad on just nii plaanitud, et nendest kogu perega paras osa võtta oleks. Nii et isad-emad, vanaemad-vanaisad ning muidugi lapsed — rattad keldritest ning kuuride alt välja ja väntama!
     Suur tänu käesoleva aasta matkasarja toetajatele Eesti Kultuurkapitalile ja A.Le Coq'ile, tänu nendele on kindlustatud väike piknik igal retkel.
     Augustikuisest jalgsimatkast osavõtjatele aga suur tänu rõõmsameelse ja sõbraliku seltskonna ning hulgaliselt tagastatud ankeetide eest!
     Uute kohtumisteni!

ESTA TAMM, VVV SA

SUVEKÜLALINE: Tajo Kadajas ulatas sõbrakäetagasi algusesse




     See oli 4. septembri hommik, kui Tarmo ärkas väikese rahutusega hinges. Küsimusele enesetunde kohta vastas ta: “Ärev!”. Ta ootas eriti tähtsat külalist, kes leidis väga tiheda ajagraafiku kõrvalt pidada meeles oma noort 15-aastast sõpra. See inimene on andnud poisile rohkem, kui keegi oskaks mõõta. Ta on andnud Tarmole enesekindlust ja, mis põhiline, löönud särama silmad poisil, kes on olnud valdavalt enesekeskne, kinnine, kurb, sest küll tahaks, aga ei oska teistega suhelda, kuna keegi ei mõista teda…
     Urmas Alenderi laulus kõlavad read: “Sa ära siiski kutsumast mind väsi, sest öö on pikk, kui puudub sõbra käsi…”. Tajo Kadajas ulatas Tarmole “sõbrakäe” pärast seda, kui oli lugenud “Eesti Päevalehest” artiklit väikesest Laguja Vihmamehest. Tarmo sai toreda ja südamliku kirja, mis lõppes sõnadega: “…Ja vahel, kui viitsid, siis kirjuta, kui mõni mure ja küsimus on.”. Nii sai alguse eriline sõprus autistliku koolipoisi ja tuntud muusiku vahel. CD “Vihmade taga” aitas poisil rahuneda ja kuna need laulud talle väga meeldisid, siis hakkas ta pikisilmi ootama Kait Tamra ja Tajo Kadajase esimest kontserti Elva kirikus. Selle ees toimus kauaoodatud kohtumine. Minu laps, kes isegi naljade peale ei naernud, lausa säras. Ta oli õnnelik ja rõõmus.
     Samal õhtul valmis “Lepiku Teataja” eriväljaanne — “Minu elu parim õhtu!”. Ja neid õhtuid oli suve jooksul kolm! Lisaks Elvale veel Otepääl ja Tartus.
     Märkasin, et Tarmo on muutunud seltsivamaks ja suudab end paremini vaos hoida. Kui ta oli vastu pidanud kahepäevase ekskursiooni koos teismelistega ja neli pikka päeva leerilaagris, siis ma ei teadnud enam, kas hõisata suurest rõõmust või nutta õnnest. Laps, kes veel jõulude ajal palus ennast haiglasse panna, kuna ta ei suuda end valitseda, on oma elus keeranud uue lehekülje, kus valitseb rõõm ja musta masenduse asemel paistab päike. Ka algebra ei tundu enam niisuguse koletisena, kui enne näis.
     Teine CD “Hingelaulud” jõudis poisini kohe, kui laulud olid peale kirjutatud, väliskujundus veel tegemata. Elvas saime juba valmis plaadi. Need laulud on meie peres kõlanud terve suve. Kui teine poiss — Andri sügisel kooli läks, oli õpetaja südamest üllatunud. Laps oli suvega väga palju edasi arenenud, samas kui tavaliselt on just sügisel enne kooli väike tagasilangus. Ilmselt oli muusika mõjunud rahustavalt ja arendavalt ka teisele lapsele.
     Tajo Kadajas on nõustunud tulevasel kontserttuuril esinema ka Laguja koolimajas. Nii et “sõbrakäsi” on ulatatud nüüd ka kohalikele elanikele. Loodame, et Jumal annab talle head tervist ja inspiratsiooni teha põhitöö kõrvalt veel rohkem ja ilusamaid laule, mis on meie stressirohkel ja närvilisel ajastul väga vajalikud.

IMBI TANILSOO

Laguja noorte suvi oli täis toimetusitagasi algusesse




     Kuigi suvi oli vihmane ja veidi kõledavõitugi, kulus see Laguja noortel nii, et ei pannud tähelegi. Valla kodukandipäevade külapäeva raames läbiviidud Mesimummi päev tõi koolimajja lisaks omakandirahvale ka külalisi. Laguja naisseltsi sööklaruume jäävadki kaunistama laste joonistatud mesimummid, mis teevad veidi tühjana tunduvat ruumi hubasemaks. Seal samas sai septembri alguses maha peetud seltsi kaheksas sünnipäev.
     17. juunil said esimest korda kokku meie “Rohelised Reporterid”. Koos sai käidud neljal korral. Kõndisime looduses, vaatlesime meie kodukandis kasvavaid käpalisi, joonistasime neist pildi ja iga kord kirjutasime ka vastava loo. Käpalisi leidsime kolme liiki: hall käpp, kahkjaspunane sõrmkäpp ja balti sõrmkäpp. Kõige rohkem oli balti sõrmkäppa. Saatsime oma noorte keskkonnareporterite kirjatööd ka “Rohelisse Väravasse”. Meie vastu hakkas huvi tundma toimetaja Sander Silm ja nii juhtuski, et viimasel korral, kui lapsed mõõtsid ligi kolmemeetrist üheksavägist, liitus nendega päris ehtne lehemees.
     Juulikuus toimus päris palju huvitavat. Kahepäevane ekskursioon Saaremaale oli toredaks elamuseks hoolimata sellest, et esimesel päeval kallas ladinal vihma. Seetõttu külastasime põhiliselt Saaremaa kirikuid. Nad olid küll erinevad, kuid paiguti ka sarnased, nii et oli, mida uudistada. Ööbisime Kihelkonna pastoraadis ja kõige põhjalikum ekskursioon, mis lõppes kellatornis, oli just kohalikus kirikus. Ekskursioon sai teoks tänu Otepää kirikuõpetaja Jüri Stepanovi ja Soome Vihti koguduse tihedale koostööle. Kuna Laguja noored on Otepää kirikus leeritatud ja käivad seal ka pühapäevakoolis, siis suurema osa reisiseltskonnast moodustasid meie noored.
     Järgnesid külade mängud (millest osavõtt oli küll tagasihoidlikum kui eelmisel aastal), Sirgu ajakirjanduslaager ja kohe pärast seda Valga praostkonna pühapäevakoolilaager. Seekord toimus laager Aakre metskonnas kauni järve kaldal ja ilma üle ei saanud ka nuriseda, parajalt päikest ja ka palavust. Lagujast oli kohal kaheksa last ja kolm juhendajat, neist noorim Ave Annuk, kes õpib praegu üheksandas klassis. Päevad olid tihedalt tegevusi täis ja õhtused külalised, perekond Viinalass Ihastest, aitasid esile tuua laagri motot “Jumala tahe”. Juhtus nii, et Kanadas sündinud pereisa ja lõpuks Ameerikasse elama asunud pere otsustas siiski oma esiisade maale tagasi tulla. Kaunis mitmehäälne laul liigutas südant ja lõi eriti üleva meeleolu.
     Juulikuu lõpus käisime Mäksas maanaiste päevadel. Need üritused on alati väga sisukad ja tegevusi täis. Õppisime üht-teist, mida saab nüüd käsitööringis ka teistele edasi anda. Kohapealseks ülesandeks oli valmistada looduslikest materjalist hernehirmutis. Meil tuli välja rohkem sümpaatne metsamoor kui kole hernetont.
     Augustikuus ootas meid ees leerilaager. Ja jälle oli nii, et Laguja noored paistsid silma. Mulle oli esmakordseks kogemuseks tegelda leerinoortega. Samas hakkab meil sügisest koos käima piibliring, kuhu koguneb põhiliselt selles eas seltskond. Kutsume erinevaid külalisi ja harjutame vaimulikke laule. Järgmisel suvel on meil võimalus Vihti noortele vastukülaskäik teha. Mai lõpus olid nemad Otepääl.
     Nüüd on suvi läbi ja sügis ukse ees. Sellest on väga kahju, et koolikell meil enam ei helise, kuid loodan, et selle vana maja seinte vahel on endiselt kuulda laste naeru ja jutuvada. Kui sügistööd tehtud, siis saavad ka emmed-issid punti võetud. Esmased plaanid on ringitööks tehtud ja seda, et lapsed tahavad koos käia, tõestasid juba suvel “Rohelised Reporterid”, kelle joonistuste ja kirjatöödega on kaetud kõik meie koolimaja stendid. Samas jätkame ka kohaliku koolilehe väljaandmist. “Laguja Klassi Kõlaka” asemel hakkab ilmuma “Laguja Laste Leht”. Kaastööd saabuvad Nõo Põhikooli õpilastelt ja internetiväljaandega tegeleb Tarmo Tanilsoo Tartu Herbert Masingu koolist.
     Kuidas meie septembrikuu tegemised saavad kulgema, pajatan  juba  järgmises  lehenumbris. Seniks päikeselist suve lõppu kõikidele lugejatele.

IMBI TANILSOO

Suvi EELK Nõo kogudusestagasi algusesse




     Kuidas on suvel läinud EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudusel? Võib öelda, et sündmusterohkelt. Peale Nõo valla kodukandipäevade kirikupäeva 15. juunil ja Rein Rannapi klaverikontserti 24. juulil, mida Nõo valla ajaleht juba kajastas, ning igapühapäevaste jumalateenistuste on juhtunud järgmist.
     Nõo koguduse vanim ja auväärseim muusikakollektiiv, segakoor, mida juhendab tänavu neljakümnendat aastat (!) organisti ametit pidav Agnes Laasimer, käis 8.–11. juulil traditsioonilisel eksursioonil, sedapuhku Saaremaal ja Muhumaal. Lauldi, kas vähem või rohkem, kõigis kaheteistkümnes Saaremaa luterlikus kirikus, kogeti saarlaste külalislahkust.
     Vanuselt järgmine muusikakollektiiv, kümne aasta eest Agnes Laasimeri asutatud ja praegu Margus Liivi juhendatav Nõo koguduse meesansambel laulis juulis korra Nõo kirikus ning käis samuti ära oma iga-aastasel eksksursioonil, seekord 28.–29. augustil Pärnumaal. Esineti Tahkuranna kiriku müüride vahel ja Häädemeeste kirikus. Meeste puhkus oli kirjeldamatult nauditav.
     Koguduse noorim muusikaühendus, noortebänd, mis suve algusest kannab nime Tuuletund, on kogu suve jooksul lihvinud vanemaid lugusid ja õppinud uusi ning jätnud seljataha kolm esinemist: 26. juunil Ridalas, 8. juulil Pilistveres ja 22. augustil Pärnus. Ansambli eestvedaja ja trummar Indrek Soidla on küll pooleks aastaks Saksamaale sotsioloogiat õppima läinud, kuid on leidnud endale väärika asendaja. Nii et ansamblit võib kuulda loodetavasti üsna peatselt, näiteks mõnel noortejumalateenistusel kirikus.
     Surnuaiapühal Nõo kalmistul 27. juunil sabistas kergelt vihma, kuid osavõtjaid siiski oli ja kogudus otsustas sügisel uut surnuaiapüha mitte enam korraldada. Oodatult rahvarohketeks kujunesid aga leeripühad: põhileer 18. juulil (üks konfirmeeritu) ja 8. augustil (kuus konfirmeeritut) ning kuldleer 1. augustil. Eriti meeldejäävaks kujunes viimane üritus, kus kokku sai kolmteist kolmekümne kahest 11. juulil 1954 õpetaja Peeter Kohandi poolt leeriõnnistuse saanud inimesest, kellest enamik polnud üksteisega 50 aastat kohtunud.
     Võib ka mainida, et juulis-augustis on koguduses ristitud seitse last ja kolm täiskasvanut, muidugi on olnud ka matuseid.
     22.–24. juulini pidas EELK Valga praostkond, kuhu kuulub ka  Nõo  kogudus, Aakre metskonnas Soontagal pühapäevakoolilaste laagrit. Nõo kogudust esindas koos allakirjutanuga neli inimest. Kogudus mõtleb ka Nõos veel hiljuti tegutsenud pühapäevakooli taastamisele. Juba sellises laagris osalemise nimel tasub pingutada.
     Koguduse suvi kulmineerus ehk kuulutusnädalal 9.–14. augustil 2004, millega Püha Laurentsiuse kogudus tähistas õpetaja Peeter Vigeli algatatud kombel 10. augustil, lauritsapäeval, oma nimepäeva. Külalisjutlusi pidas seitse EELK vaimulikku: õpetajad Avo Üprus Tallinna Peeteli, Anti Toplaan Kuressaare, Jaanus Klaas Paide, Avo Kiir Iisaku ja Urmas Petti Tartu Ülikooli-Jaani kogudusest. Lisaks esines 9. augusti jumalateenistusel Tallinna Peeteli koguduse ansambel ning lauritsapäeval peeti maha “Luterlik armualauaga jumalateenistus üksnes muusikas” — dirigent Lilyan Kaivi juhatusel laulis pastorite kvartett, segakoor ning mängisid organistid Katrin Nuume ja Toomas Trass.
     Kogu suve on kirikusse põiganud koguduse külalised ja turistid üle kogu maailma. Kirikut pole ehk suudetud nii palju avatuna hoida, kui kevadel arvati, kuid loodetavasti pole ukse taha jäänud ükski sissesoovija: alati on võimalus koguduseliikmetele helistada ja paluda uks avada.
     Kogudus püüab suvel sisse saadud hoogu Jumala abiga ka saabuvas sügises hoida. Käima tahetakse panna pühapäevakool, kutsuda uusi leerilapsi, jätkata noorteüritustega. Väikese oreli “Müllverstedt” juba käimas remont jätkub, ent läheb kahjuks kallimaks kui arvatud. Keda asi puudutab, palun toetage annetustega.
     Koguduse elu juurde kuulub paratamatult ka oma vara eest hoolitsemine. See vajaks rohkem jõudu, eriti maad ja hooned, mis on Nõo alevikus kõigil silma ees. Jõudu aga napib ja kogudus palub tegematajätmiste eest vabandust nende ees, keda need häirivad. Siiski, kirik elab annetustest, ja annetada võib ka nõu ja jõudu. Kõik abilised on teretulnud. Plaane on mitmeid, küll nad ajapikku ka teostuvad.
     Nõnda jõuab kogudusel lõpukvartalisse 2004. aasta, Martin Lipu 150. juubeliaasta. Enne, kui see ära saata, võiks korra veel meenutada selle mehe teeneid Nõo kihelkonna ees ja need väärikalt jäädvustada. Armsad nõokad, mida arvate praegusele Meeri tänavale sõjaeelse nime ennistamisest: Martin Lipu tänav?

MART JAANSON, EELK Nõo koguduse õpetaja