KAI TOOM

Tõraveres avati tenniseväljaktagasi algusesse




     Reedel, 28. mail kogunes Tõravere keskuses korvpalliväljaku kõrval auväärne seltskond, et pidulikult avada uus nõuetele vastav 700 m2 suurune tenniseväljak. Kohal olid Eesti Olümpiakomitee president Mart Siiman, Tartu Maaspordi Liidu esimees Lembit Toru, vallavolikogu liige Esta Tamm, spordijuht Meelis Vool ja veel palju teisi aktiviste ja spordihuvilisi. Avatseremoonial jäi kõlama üleskutse, et uus tenniseväljak ootab lahkelt nii noori kui vanu tennisehuvilisi oma kodukülast ja -vallast ning miks mitte kaugemaltki. Ja hinnad saavad olema kõigile taskukohased. Juba toimus ka esimene matsh kohalike kuulsuste osavõtul.
     Mitte miski ei sünni siin ilmas aga iseenesest. Ja Tõravere tenniseväljaku lugu on üks armas rabelemise ja higi-ja-vaeva lugu, mida lähemalt valgustas hr. Teofilius Tõnnisson Tõraverest.


     Kuidas sündis tenniseväljaku rajamise idee

     2002. aasta kevadsuvel kuulutas Eesti Olümpiakomitee välja projektide konkursi “Spordiväljakud küladesse”. Kavas oli rahastada 4–5 objekti igas maakonnas. 2002 talvel tõmmati loosi ja õnnekombel osutus väljavalituks ka Tõravere spordisõprade taotlus. Idee üldse projekt kirjutada tulenes viimaste aastate kurvastavast asjaolust, et laste huvi- ja spordiringid on kõikjal tasuliseks kuulutatud ja hinnad on pealegi veel kõrged. See on kujunenud laste spordilembuse arendamisel suureks piduriks.
     Kuskil sisemas oli kaudne valmisolek kuidagi kaasa aidata kohaliku noorsoo sportimisvõimaluste avardamisele. Kui nüüd EOKi informatsioon levis, tekkiski reaalne võimalus — proovime! Projektirahadena eraldati EOK-i poolt 20 000 krooni tingimusel, et ka omavalitsus, st Nõo Vallavalitsus lisab omalt poolt sama palju.
     2003. aasta kevadel alustati täie tõsidusega. Väljaku projekteerimisega tegeles T. Tõnnisson peamiselt ise: lappas teatmikke, konsulteeris asjatundjatega, uudistas Elvas ja Tartus tehtut.


     Abilised ja kaasalööjad

     T. Tõnnisson mainib, et tegijaid oli üliõpilastest kuni pensionärideni ning loetleb pika rivi nimesid, kartes kedagi kogemata unustada: Rein Randmets, Marten Pelt, Helen Pelt, Agne Velthut, Anne Luigaste, Aleksis Suhharev, Kalle Jurs, Reet Jahtmaa.
     Koostöötänu soovib T. Tõnnisson lausuda ka instituudi juhtkonnale, eelkõige Enno Ruusalepale ja Laurits Leedjärvele, kes aitasid materjalide hankimisel. Ja oma n.ö peamiseks koostööpartneriks peab ta Tartu Teedevalitsuse Elva osakonna juhatajat Jaan Laksi, kelle ta küll vist lõpuks oma telefonikõnedega ära tüütas: nimelt ei oleks ilma Jaan Laksita ükski koorem liiva liikunud jms. Kõige mahukamad ehitustööd tehtigi teedevalitsuse abiga: firmast anti suur teehöövel, mis lükkas vana pinnase kõrvale. Järgmiseks oli vaja täita tulevane plats vähemalt 15 cm paksuse liivakihiga. Suured teemasinad vedasid kohale u 30 koormat liiva. Nüüd oli vaja see suur liivamägi laiali ajada. Edasi kutsuti kohale nivelleerimistööde mehed. Seejärel hakati puurima auke tulevaste postide tarbeks. Iga operatsiooni jaoks tuli leida konkreetsed inimesed. Seda otsimiste-läbirääkimiste-järelevaatamise rada T. Tõnnisson muudkui käis. Ega kõik väga sujuvalt kulgenudki: küll oli pinnas kõva, et ei saanud kuidagi auke puurida, küll ei olnud töömehi leida. T. Tõnnisson lisas hämmelduses, et kuigi Tõravere kandis on ka tööpuudust ja iga tule-tööle-pakkumine tänuväärt, ei oldud sugugi valmis pakutud tööotsi võtma. T. Tõnnisson on enesekriitiline ja arvab, et pidi palju otsuseid vastu võtma olukorras, kus vähe raha. Võib-olla oleks üht või teist asja saanud teostada paremini, aga toimida sai just nii, nagu rahakott lubas. Olgu öeldud, et 2003. aasta suvel olid rahad otsakorral ja väljaku ehitamine pooleli. Tänu vallavalitsuse mõistvale suhtumisele ja lisaraha eraldamisele jätkati alustatut. Suurem kulutus läks viimase, spetsiaalse 3 cm kõrguse pealispinnakatte peale.


     Kes hakkavad tenniseväljakul mängima?

     Nagu öeldud, võivad tulla nii kohalikud tennisesõbrad kui ka kaugemad huvilised. T. Tõnnisson kavatseb tõepoolest ellu viia projektis püstitatud loosungi “Et iga laps saaks tennist mängida jäätiseraha eest”, st tunnitasu peab olema odav. Tulevane hinnakiri võiks olla selline: üks tund mängu kuni kella 17-ni lastel 10 krooni ja täiskasvanutel 15 krooni, üle kella 17 vastavalt 15 krooni ja 20 krooni. Treeningurahadega hakatakse väljakut hooldama ja jooksvaid remonttöid tegema. Küll avaldab aga T. Tõnnisson siirast lootust, et Nõo Vallavalitsus heatahtliku koostööpartnerina võtaks väljaku oma varade hulka ja leiaks tulevastes eelarvetes regulaarse võimaluse tenniseväljaku majandamiseks.
     Väljakule lubatakse varsti, tõenäoliselt juuni teisest nädalast. Teha on veel mõned heakorrastustööd ja organiseerida kontakttelefonid. Peetakse läbirääkimisi valvuri-piletikontrolöri asjus. Jälgige reklaami! Küsimuse peale, kas keegi ka vahel rahata mängima pääseb, vastas T. Tõnnisson eitavalt. Siis väljuks olukord kontrolli alt ja väljaku ilmest ja korrast ei oleks varsti enam midagi järel. Kahjuks on ju elu ikka näidanud, et kui ise pole vaeva nähtud ja kätt külge pandud, ollakse ükskõiksed ja võõra vara suhtes hoolimatud.


     Tõravere rahva omaalgatustegevus

     Just selliseks võibki tenniseväljaku rajamise lugu pidada, seda idee sündimisest kuni avapidustusteni välja: — et leidus üks tragi eestvedaja ja taganttorkija, mis sest et füüsiku haridusega ja ehitustarkusi tuli teistelt juurde õppida; et T. Tõnnissoni ümber koondus töökas ja probleeme trotsiv seltskond, kes ühise eesmärgi nimel oli alati nõu ja jõuga abiks. Tuleb välja, et ollakse veel kaunikesti ühiskondliku mõtteviisiga — muretsetakse, kuidas teistele meelehead teha (sh ka iseendale).
     Lahkumisel ütles T. Tõnnisson lustlikult: “Tulge teiegi meile tennist mängima!”
     “Aga ma ei oska ju!” ahastasin vastu. “Ega minagi,” naeris Teofilius Tõnnisson, “nüüd hakkame õppima!”.

MILVI PENSA

VALLAVOLIKOGUStagasi algusesse




     Nõo Vallavolikogu istung toimus 13. mail.
     Kõigepealt oli päevakorras Nõo valla 2003. aasta majandusaasta aruande kinnitamine.
     Volikogu kuulas ära revisjonikomisjoni arvamuse, seejärel esines ettekandega pearaamatupidaja Pille Sügis.
     Pärast arutelu otsustas volikogu aruande kinnitada tulude mahuga 28 481 004 kr ja kulude mahuga 29 093 508 krooni.
     Järgnevalt arutati Euroopa Parlamendi valimiste läbiviimiseks jaoskonnakomisjonide moodustamist.
     Teatavasti toimuvad valimised 13. juunil 2004.
     Volikogu otsustas moodustada kolm jaoskonnakomisjoni vastavalt asukohaga Nõo vallamajas, Tartu Observatooriumi peahoones Tõraveres ja Luke Raamatukogus.
     Seejärel tutvustas keskkonnaosakonna juhataja Gea Järvela projekti “Luke mõisakompleksi rekonstrueerimine”, et taotleda sellele finantseerimist Phare ESC programmi “Turismi infrastruktuuri arendamine Eestis” raames.
     Volikogu otsustas projekti toetada ja garanteeris selle kaasfinantseerimise mahus 750 100 krooni.
     Kuna projekti maksumuseks on ligi 5 miljonit krooni, tuleks rohkem kui 4 miljonit krooni Phare ESC programmist.
     Sama taotluse osana otsustas volikogu garanteerida Luke mõisa kinnistu avalikuks kasutamiseks hoidmise vähemalt viis aastat pärast projekti lõppemist.
     Päevakorra viienda punktina arutati Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja muutmist. Vajadus muutmise järele tulenes Õiguskantsleri märgukirjas tehtud märkusest. Märkus oli ajendatud Nõo alevi ettevõtete pöördumisest Õiguskantsleri poole. Ettevõtted ei ole rahul sellega, et teatud reostusmäära ületava heitvee suunamisel puhastisse tõuseb tasu selle eest 1,5-kordseks.
     Arvamust avaldanud volikoguliikmed olid seisukohal, et piirmäära ületamisel on vee puhastamisega seotud kulud suuremad ja hinna tõstmine õigustatud. Põhimõtteliselt ei pea hinna diferentseerimist valeks ka Õiguskantsler, kuid seni oli vallavalitsus seda teinud oma pädevust ületades. Et seda vastuolu kaotada, otsustas volikogu muuta eeskirjade vastavat punkti.
     Edasi arutati kolme detailplaneeringut.
     Otsustati kehtestada Tõravere alevikus asuva Allika kinnistu detailplaneering, kuna see on vastavuses üldplaneeringuga ja avalikul väljapanekul vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud.
     Otsustati algatada detailplaneeringud Tõravere ja Nõgiaru puhastitele, et need munitsipaalomandisse taotleda.
     Volikogu otsustas maksta volikogu aseesimehele (Jaanus Järveoja) hüvitust volikogu esimehe kohustuste täitmise eest esimehele määratud hüvitisemäära alusel, kuni uue esimehe valimiseni.
     Arutati Meeri Külakeskusele kinnistu ostmist. MTÜ Meeri Küla Arendamise Seltsile on Sapardi programmist eraldatud külakeskuse loomiseks ligi miljon krooni. Selts on külakeskuse tarbeks leidnud sobiva maja. Kinnistu omanikuga on saavutatud suuline kokkulepe selle müümises vallale hinnaga 75 000 krooni. Volikogu otsustas kinnistu kokkulepitud tingimustel ära osta.
     Vallavalitsuse informatsioonilises punktis tutvustati volikogu liikmeid nn Tootsi klassi avamisega Nõo Põhikoolis. See oleks liitklass käitumisprobleemidega õpilastele 7.–9. klassini, kes õpivad muudetud õppekava järgi. Samas jääb neile võimalus lõpetada põhikool järgmises kooliastmes õpingute jätkamiseks vajaliku lõputunnistusega.
     Arutati võimalusi valla territooriumil asuvate peremehetute objektidega seotud ebamäärasuste lahendamiseks.
     Vallavalitsus andis ülevaate Nõo Muusikakooli direktori ametikohale korraldatud konkursi tulemustest. Konkursikomisjoni otsusel alustas vallavalitsus töölepingu sõlmimiseks läbirääkimisi Ailen Soega.
     Viimase päevakorrapunkti all vastas vallavalitsus eelmisel istungil esitatud järelpärimisele, mis puudutas Nõo Piimatööstuse OÜ õhusaaste luba. Piimatööstuse katlamaja häirib tõsiselt selle piirkonna elanikke. Kuna ettevõtte õhusaaste luba on kehtiv, ei saa keskkonnainspektor ka mingeid ettekirjutisi teha. Jääb vaid loota Nõo Piimatööstuse heatahtlikkusele ise midagi olukorra parandamiseks ette võtta.
     Enne volikogu istungi lõppemist tutvustas Gea Järvela seisu valdadevahelise ühise vee-ettevõtte moodustamisel. Hetkel on protsessis osalemas 22 valda. Juunikuu jooksul peavad volikogud tegema ka vastava otsuse.
     Nõo vallavolikogu järgmine istung toimub esialgsete plaanide kohaselt 10. juunil.

JAANUS JÄRVEOJA, Nõo Vallavolikogu aseesimees

Teadmiseks kartulikasvatajaletagasi algusesse




     Vastavalt 01. mail 2004 jõustunud “Taimekaitseseadusele” kuuluvad taimetervise registrisse kandmisele kõik isikud, kes turustavad tarbekartulit või kasvatavad seda enam kui 0,5 hektaril oma tarbeks. Sama seaduse kohaselt peab turustatava tarbekartuli pakendil või pakendamata tarbekartuli müügi puhul kauba saatedokumendil olema märgitud tootja taimetervise registri number.
     Taotlusi registrisse kandmiseks võtab vastu Taimetoodangu Inspektsiooni Tartu büroo aadressil Tuglase 13, Tartu ja TTI taimetervise osakond aadressil Teaduse 2, 75501 Saku, Harju maakond. Taotlusele tuleb lisada koopia isikut tõendavast dokumendist ning tasuda riigilõiv 500 krooni.
     Lisainformatsiooni saab Taimetoodangu Inspeltsiooni Tartu büroost telefonidel 742 1357 ja 742 2455 (taimetervise inspektorite vastuvõtuaeg on teisipäeval ja neljapäeval kell 9–14) või taimetervise osakonnast telefonil 671 2623.

TAIMETOODANGU INSPEKTSIOON

Nõo Valla Omaalgatuse Fondist raha taotleminetagasi algusesse




     Nõo Valla Omaalgatuse Fondist raha taotlemiseks võetakse vastu TAOTLUSI
ajavahemikul 01. juunist 2004 kuni 17. juunini 2004. Tähtaegselt saabunuiks loetakse taotlused, mis laekuvad 17. juunil kella 16.00-ks Nõo Vallavalitsuse kantseleisse või kannavad hiljemalt 17. juuni 2004 postitemplit.

     ""Nõo Valla Omaalgatuse Fondist toetuse taotlemine" tingimused ja kord" on nähtav Nõo valla veebilehel: www.nvv.ee, samas ka taotluse vorm.
     Taotluse vormi ja täiendavat infot saab ka Nõo vallavalitsusest, tel 745 5108.

Vallasekretär AIRA LAUL

Euroopa Parlamendi valimise päev lähenebtagasi algusesse




     Käesoleva vallalehe ilmumise aegu on Euroopa Parlamendi valimised juba täies hoos.
     31. juunist kuni 4. juunini sai Tartumaa valija hääletada Tartus Tähe tn 14 paiknevas valimisjaoskonnas. Ajavahemikul 7. juunist kuni 9. juunini töötasid ka Nõo vallas kõik kolm valimisjaoskonda.
     Ees ootab valimispäev 13. juuni 2004. Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00 kõigis kolmes valimisjaoskonnas.
     Sel päeval ootavad valimiskomisjonide liikmed kõiki oma piirkonna valijaid valima.
     Valimisjaoskondade vahel jagunevad Nõo valla külad ja alevid järgnevalt:
     Nõo valimisjaoskond nr 1, kus valivad Aiamaa, Järiste, Kolga, Nõgiaru, Unipiha ja Voika külade ning Nõo aleviku elanikud;
     Tõraveres valimisjaoskond nr 2, kus valivad Keeri, Meeri ja Vissi külade ja Tõravere aleviku elanikud;
     Lukel valimisjaoskond nr 3, kus valivad Altmäe, Enno, Etsaste, Illi, Ketneri, Kääni, Laguja, Luke, Sassi, Tamsa ja Uuta külade elanikud.
     Valijate nimekirjad on kinnitatud ja seal on esindatud kandidaadid kümnest parteist või erakonnast (kokku 91 kandidaati) ja üksikkandidaadid (kokku 4). Seega on igal valijal valida 95 kandidaadi seast. Eestil on Euroopa Parlamendis 6 kohta. Kokku on 2004.a valitavas parlamendis 732 liiget.
     Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks.
     Ajalehed on ilmutanud kandidaate tutvustavaid materjale ja reklaami teevad teisedki meediakanalid. Ka Nõo Valla Lehe eelmises ja käesolevas numbris leidub erakondade poolt avaldatud informatsiooni, mis loodetavasti aitab valijal otsusele jõuda, kelle poolt ta hääletab.
     Nagu teisedki Eesti Vabariigis läbiviidavad valimised, on needki valimised vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Igal valijal on üks hääl. Euroopa Parlamendi valimisteks on moodustatud Eestis üks üleriigiline valimisringkond. Valimissüsteem on proportsionaalne. Valimised toimuvad kõikides Euroopa liikmesriikides üheaegselt. Euroopa Parlamendi liikmed valitakse viieks aastaks.
     Valimispäeval saab kodanik valida vaid selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirjas ta on. Valijate nimekirjad koostas Siseministeerium 14. mail 2004 rahvastikuregistri andmete alusel.
     Hääletussedeli saamiseks esitab iga valija isikuttõendava dokumendi. Selleks sobib peale passi veel ID-kaart, juhiluba või mõni muu Eesti Vabariigis kehtiv pildiga dokument.
     Valimispäeval korraldab iga jaoskond ka kodus hääletamise. Koju hääletuskasti taotlemiseks tuleb kirjutada avaldus valimiseelsel perioodil vallavalitsusele või esitada valimispäeval hiljemalt kella 16-ks oma piirkonna jaoskonnakomisjonile.
     Bussi valijate kohaletoimetamiseks käima ei panda.
     Valimise eel ja ajal saab infot Nõo Vallavalitsuse kantselei telefonilt 745 5108. Valimisjaoskondade telefoninumbrid valimispäeval on järgnevad: Nõos — 745 5237, Tõraveres — 741 0154 ja Lukel 745 0782.

Vallasekretär AIRA LAUL

Läbimurre esimesele korruseletagasi algusesse




     Siiani on Eestil olnud Euroopa asjades näiliselt kaks valikut: ei või jah. Üldiselt on kõik erakonnad (enamik Keskerakonda välja arvatud) valinud “jah” poole. On valitsenud üksmeel ning igasugustele eriarvamustele (näiteks küsimuses, et kas ikka peab joogiveega põrandaid pesema või kas porgand ikka on puuvili) on vaadatud altkulmu.
     Olukord on muutunud. “Jah” võitis ja Eesti on Euroopa Liidu liige. Nüüd on meil valikuid rohkem — iga erakond pakub oma tee. Millised need valikud on, kuidas kujutavad Euroopa Liitu ja oma ideid Euroopast Eesti erakonnad?
     Keskerakond tegeleb Euroopa küsimuste asemel hoopis Vene küsimustega. Kui enamik teisi Eesti erakondi üritavad leida oma seisukohtadele toetust Euroopast, siis Savisaar käis Moskvas ette valmistamas Keskerakonna koostöölepet nn presidendipartei Ühendatud Venemaaga. Moskva võimuringkonnad ootavad järjekordselt ka vähem kui kahe kuu pärast toimuvatel valimistel Keskerakonna võitu, mis tundub loogilisena, kuna Keskerakond ainsana oli ka sügisel vastu Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga. Samal ajal kui Eesti riik üritab kogu Euroopat veenda ühise Vene-poliitika vajaduses, selles, et kogu Euroopa (Eesti sealhulgas) suhtleks Venemaaga ühel häälel, rikub Savisaar isegi Eestis sees sama põhimõtet. Euroopa Liidu suunal on nad aga passiivsed.
     Eestimaa Rahvaliidu puhul on mõistetav nende soov pälvida Eesti inimeste tähelepanu küsimusega kroonist. Paljud on juba viidanud sellise sõnumi populistlikkusele, kuna sellekohased otsused on Eesti Vabariik liitumisleppes ka koos rahvaliitlaste häältega langetanud.
     Sotsiaaldemokraadid. Toomas Hendrik Ilves ja teised endised Mõõdukad on põhimõttekindlad olnud vast ainult ühes küsimuses — idees föderalistlikust Euroopast. Lisaks väljendavad nad majanduspoliitilisi seisukohti, mis kiidavad takka Euroopa sotsiaaldemokraatlikele bossidele. Pole üllatav, et Ilves on innuga asunud toetama Rootsi peaministri arvamust, et Eesti makse tuleks tõsta. Ilves teab, et neid avaldusi tehakse soovist meie majanduse konkurentsivõimet köndistada. Kuid selline on Brüsselist, Euroopa sotsiaaldemokraatide peakorterist tulnud korraldus, mida ta täidab. Sotsiaaldemokraadid on paraku Euroopa saadikud Eestis, mitte Eesti huvide esindajad Euroopas.
     Mina ütlen “jah” Euroopale ning “ei” föderalistlikule Euroopale, sest usun, et iga liikmesriik peaks säilitama oma suveräänsuse ja iseotsustamisõiguse. Euroopas ja, nagu juba mainisin, ka Eestis, on neid, kes tahavad väiksemate iseseisvust lämmatada ning luua superriigi. Siit tulev ülesanne meile on säilitada vana hea Euroopa, säilitada austus vabaduse ja enesemääramise vastu. Euroopas on neid, kes tahavad kehtestada uut ühtset maksu. Ka selle vastu tuleb seista, et kaitsta oma õigust ise oma elu korraldada.
     Ilmselt on juba paljud saanud esimesi kogemusi sellest, et Euroopas on liiga palju bürokraatlikku ülereguleerimist. Totraid norme peab ja saab muuta, vähendada, lihtsustada. Nii nagu me juba Eestis muutsime ülalnimetatud jaburat põrandapesumäärust ning muutmisel on ka porgandid puuviljaks kuulutanud määrus.
     President Lennart Meri ütles möödunud aastal: “Eesti enesekehtestamise strateegia aluseks peab olema JAH. Mitte passiivne, vaid aktiivne ja nõudlik JAH-sõna.” See tähendab, et peame pidevalt otsima oma seisukohtadele toetust ning oma seisukohti võimalikult valjuhäälselt ning jõuliselt kaitsma. Eesti esindus Euroopa Parlamendis võib olla väike arvult, kuid seda enam peab see esindus olema suur vaimult. Res Publica saadikud Euroopa Parlamendis saavad olema Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikmed. See on suurim fraktsioon praegu ning sellele fraktsioonile prognoosib viimane arvamusküsitlus ka võitu juunis toimuvatel valimistel. Meie esindaja mõjutab rohkem, tema sõnal on suurem kaal, sest tema mõttekaaslastest poliitikuil on suurem mõju.
     Kuidas erakondade erinevaid arusaamu Euroopast üldistada? Kujutagem ette, et Euroopa on maja. Sotsiaaldemokraadid ütlevad, et me peaksime Euroopa majas elama ärklikorrusel ja kuulama esimeselt korruselt, nn tuum-Euroopast tulevaid suuniseid. Keskerakond ja Rahvaliit tahavad Euroopa majas olla keldris, ehk võimalikult pessimistlikult osaleda Euroopa edasises arengus ja ühistes poliitikates. Reformierakond ja Isamaaliit soovivad elada teisel korrusel — otsustamise juures, aga mitte sees. Res Publica meelest peaksime olema Euroopa maja esimesel korrusel — otsustajate seas.

URMAS REINSALU, põhiseaduskomisjoni esimees, Res Publica

Kaitse Eesti krooni, vali Eestimaa Rahvaliit!tagasi algusesse




     Eesti kroon sümboliseerib pea kõike, mis Eestis ja eestlastes on uhket ja head. Esmalt vaadakem, kes on kroonil. Keres, Tammsaare, Koidula, Jakobson — need on inimesed, kes oma tegevusega aitasid muuta eesti rahva selliseks, nagu me praegu oleme. Siis kaegem, mis on kroonil. Tartu Ülikooli peahoone, talumaja, pankrannik, iidne tamm — need on asjad, mis sümboliseerivad Eestit, meie juuri, pürgimusi ja saavutusi.
     Eesti krooni kaitsmine tähendab seda, et hoiame Euroopa Liidus olles oma põlisväärtusi ja rahvuslikke sümboleid, oleme küll eurooplased, kuid jääme eestlasteks. Oma raha on iseseisva rahva üks sümboleid ja eestlastel pole tarvis kiirustada sellest loobumisega. Kaitseme koos Eesti krooni, hoiame seda, mis on eesti rahvale südamelähedane!


     Tõerööbastel Euroopa Parlamenti

     Valimiskampaania on mõnda ega kestnud. Siin veerus on kirjas Rahvaliidu valimisloosungi “Kaitse Eesti krooni” vastu ette võetud rünnakud ja loomulikult ka see, kuidas on asjad tegelikult.

     1. Eesti kroon on niigi läinud, mis me enam ja-mame.
     Eesti kroon ei ole läinud. Ühinemisreferendumil kiideti heaks põhimõte, mille kohaselt Eesti on 2007. aastaks VALMIS üle minema, mis aastal aga tegelikult euro kasutusele võetakse, on lahtine. Selle otsustab Eesti ise ja Rahvaliit nõuab, et otsustusõigus antaks RAHVALE ja korraldataks referendum euro kasutuselevõtuks. Kui riik tahab rahva usaldust, peab ta esmalt rahvast usaldama ning selleks tulebki korraldada rahvuslikest sümbolitest loobumisel rahvahääletus.

     2. Rahvaliit peab krooni all silmas vaid raha.
     Ei pea. Eesti kroon sümboliseerib nii Eestit kui eestlasi (vaadake, kes ja mis on rahatähtedel) ning Rahvaliit seisab Euroopa Liidus selle kõige eest.

     3. Eesti krooni hoidmine on majandusele kahjulik.
     Vale. Suurbritannia, Rootsi ja Taani on Euroopa Liidus kõik majandusvabaduselt tipus, majanduskasvult ka tipus ja tööhõivelt ka tipus. See tähendab, et Euroopa Liidu keskmisest paremal järjel on nii riik ise kui tema kodanikud. Kui sul ikka tööd pole, siis pole ka mingit õiget elu. Eurot kasutavatel Prantsusmaal ja Saksamaal on tööpuudus märksa suurem. Kui me tahame, et Eesti majandus oleks paindlikum ja eestlastel tööd ning leiba, peame hoidma oma krooni.

     4. Krooni hoidmine on lepingu rikkumine.
     Ei ole. Esmalt, vt esimene küsimus ja vastus. Teiseks, Prantsusmaa ja Saksamaa rikuvad juba aastaid seda lepingut, mille kohaselt on eurot kasutatavatele riikidele seatud teatud tingimused. Prantsusmaa ja Saksamaa eelarvedefitsiit on lubatust juba aastaid suurem. Samas ignoreerivad nad Euroopa Komisjoni märkusi. Kui Eesti ühineb euroga, siis hakkame rikastele Prantsusmaale ja Saksamaale peale maksma. Võtame näite, kus teil on mööblifirma. Siis sõlmite vahendajaga lepingu, et teie annate talle iga kuu teatud koguse mööblit, tema paigutab selle mitmel pool müüki ja kannab teile iga kuu raha üle. Möödub esimene kuu, teie annate mööbli, see müüakse maha, kuid vahendaja teile raha ei kanna. Sama moodi läheb teine ja kolmaski kuu, muutute juba rahutuks, vahendaja vaid irvitab. Ja nüüd küsimus: kui kaua teie lepingut peate ja oma firmat pankrotti ajate, kui teine lepinguosaline ei kavatsegi oma kohustusi täita?

     5. Rahvaliit ei saa aru, mida ta räägib.
     Vastupidi, vaid Rahvaliit saabki aru. Samad mehed, kes praegu kroonile hukatust laulavad, kiitsid omal ajal Narva elektrijaamade müümist ameeriklaste riiulifirmale. Kinnitati, et kui see tehing jääb katki, ei saa Eesti Euroopa Liitu ja NATO-sse ning me vajume SRÜ rüppe. Rahvaliit kinnitas, et see jutt ei vasta tõele ning isamaaliitlaste ja sotside (toonaste Mõõdukate) kiidetud investor on pankroti äärel. Rahvaliidul oli õigus, elektrijaamad jäid müümata, Eesti on Euroopa Liidus ja NATO-s, riiulifirma läkski pankrotti. Ka nüüd ei tasu kuulata koleda tuleviku kuulutajaid, peale emotsioonide ja välismaise raha kõlina ei ole nende jutus midagi.

     6. Kampaanial pole Euroopa Parlamendiga mingit pistmist.
     On vägagi. EP-s otsitakse liitlasi ning meie praegune seisukoht näitab, millise mõtteviisi jagajatega hakkame koostööd tegema. Need on poliitikud, kes võitlevad RAHVUSRIIKIDE SÄILIMISE EEST EUROOPA LIIDUS. Kui ka teie tahate, et Eesti Vabariik oleks ikka vaba riik, siis kaitske Eesti krooni ja valige Rahvaliit.

     7. Kuidas saab rahvaliitlase Brüsselisse lähetamine aidata krooni hoida?
     Tegelikult on teil õigus. Mitte kellegi lähetamine Brüsselisse ei too päevapealt mingeid muudatusi. Küll on aga nende valimiste põhjal selge, kas inimesed tahavad oma krooni jäämist või mitte. Kui te praegu ei toeta, siis ütlevad valitsejad alati, et keegi ju krooni ei tahagi ning mis rahvahääletusest selles asjas saab juttu olla. Kõik, kellele kroon on kallis, peaksid kasutama iga võimalust selle kaitsmiseks.

     8. Eestist pääseb niikuinii ainult kuus inimest europarlamenti, kus on 732 liiget. See on alla protsendi, mis kasu on sest kõigest?
     Õigus. Kuid see ongi suurepärane argument krooni hoidmiseks. Miks peaksime loobuma sajaprotsendisest kontrollist oma asjade üle ning leppima sellega, et meie mõjuvõim on 0,8%?