KAI TOOM

Martin Lipp — 150tagasi algusesse




     Kunagise Nõo kirikuõpetaja, tuntud eesti kultuuritegelase Martin Lipu 150. sünniaastapäeva tähistati mitme üritusega Nõos. 27. märtsil sai osaleda ajalookonverentsil koduloomuuseumis. 28. märtsil toimus Nõo kirikus kooride kontsert, kus esinesid Tartu Jaani kiriku kammerkoor, Tartu Peetri koguduse kammerkoor ja Nõo koguduse meesansambel. 2. aprillil, Martin Lipu sünnipäeval taasavati Martin Lipu hauamonument Nõo kalmistul ja kirikus toimus kontsertjumalateenistus, kus esinesid Nõo koorid ja meesansambel. Martin Lipule pühendatud üritused lõppesid piduliku vastuvõtuga Nõo kultuurimajas.


     Konverents “Martin Lipp 150”

     Meenutamaks kauaaegset Nõo kirikuõpetajat Martin Lippu, kogunesid huvilised 27. märtsil Nõo Koduloomuuseumisse ajalookonverentsile. Samas sai näha ka Martin Lipuga seotud väljapanekut, sealhulgas mõned väga haruldased fotod, näiteks Tartumaa Muuseumi kogudest saadud Nõo pastoraadihoone (pildistatud 1924. aastal) ja Nõo kiriku sisevaated aastatest 1895–1897. Neile, kel ei õnnestunud aprilli algul näitust näha, pakub koduloomuuseum uue võimaluse 23. aprillist kuni 3. maini.
     Ajalookonverentsil sai kuulda Martin Lipust ja Martin Lipuga seotust üsna mitme kandi pealt. Kirikuloo õppejõud dots Urmas Petti rääkis Tartu Ülikooli saksakeelse usuteaduskonna elust 19. sajandi viimasel veerandil. Ta tuletas ka meelde tõsiasja, et enamik tuntud ärkamisaja tegelastest oli lõpetanud just usuteaduskonna. Tihti räägitakse, et näiteks Jakob Hurt oli folklorist — ennekõike oli ta siiski kirikuõpetaja.
     Agnes-Asta Marand rääkis Martin Lipu Nõo perioodist. Ta tõi ka välja fakti, et M. Lipp sai Nõkku õpetajaks seetõttu, et sellele kohale ei kinnitatud ametivend Hugo Treffnerit tema tugeva rahvusliku meelsuse pärast. Martin Lipp pühitseti Nõo koguduse õpetajaks 1884. aastal. Ta teenis Nõo kogudust kuni surmani 1923. aastal.
     EÜSi kirjakogu hoidjalt Marko Kuuralt kuulsime Martin Lipu seostest Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Martin Lipust kui suguvõsauurijast ja eesti genealoogiale alusepanijast rääkis Eesti Genealoogia Seltsi aseesimees Ants Roomets.
     Nõo koguduse õpetaja Mart Jaansoni ettekandest kuulsime, et kirjandusteadlased hindasid ja hindavad Martin Lippu kergekäeliseks ja mitte eriti isikupäraseks paljukirjutajaks, kelle loomingut loeb üsna vähenõudlik rahvas. Samas on muusikud tema luulesse suhtunud märksa leebemalt ning viisistanud paljud tema luuletused. Tuntuim neist on kindlasti Enn Võrgu “Eesti lipp” (originaalpealkirjaga “Eesti, Eesti, ela sa”).
     Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu rääkis Martin Lipust kui kirikulaulude tõlkijast. Temalt kuulsime, et kui muidu kirjutati laule kas kodus laulmiseks või kooride tarbeks, siis Martin Lipp kirjutas ja tõlkis mõne kirikuaasta tähtpäeva jaoks jumalateenistusel laulmiseks spetsiaalselt laule juurde.
     Konverentsi lõpetas ajalooõpetaja Tiiu Laan pikema ülevaatega Martin Lipu elust. Temalt kuulsime ka M. Lipu Nõo-eelsest perioodist. Nõo kooli vilistlane Tiiu Laan on uurinud Martin Lipu elu ja tegevust väga põhjalikult ning on kirjutanud M. Lipust nii oma kursuse- kui diplomitöö.


     Martin Lipu büsti taasavamine

     2. aprilli pärastlõunal avati Nõo surnuaial taas Martin Lipu pronksbüst, ja seda juba neljandat korda.
     Anton Starkopfi valmistatud büstil on seni olnud üsna kurb saatus. 1932. aasta juunis avatud büst langes 8. jaanuaril 1994 metallivaraste saagiks. Säilinud kipsvormi järgi tehti uus büst, mis Martin  Lipu 75. surma-aastapäeval 8. märtsil 1998 taas sambale paigutati ja pühitseti. See büst sai püsida vaid kaks ja pool kuud, kuna 23. mail 1998 murdus M. Lipu hauaplatsi lähedal kasvanud looduskaitse all olnud pärn ja langes  büstile. Veelkord taastatud büst õnnistati surnuaial 14. märtsil 1999, kuid sambale kinnitada seda tookord ei õnnestunud, mistõttu ta viidi hoiule kirikusse. Alles 21. oktoobril 2000 kinnitas Tartu kunstikooli skulptuuriõppejõud Kalev Nõmmela Martin Lipu büsti taas sambale. 13. veebruaril 2002 varastati ka see büst.

     Büsti taasavamisel osalesid Eesti lipuaasta komisjoni esimees Jüri Trei välisministeeriumist, Eesti Üliõpilaste Seltsi esindajad, vallavanem Rain Sangernebo, Nõo koguduse rahvas ja huvilisi nii lähedalt kui kaugemalt.
     Loodame, et taasavatud büstil on õnnelikum saatus ja ta jääb püsima paljudeks aastateks.

KAI TOOM, Nõo Koduloomuuseumi juhataja

VALLAVALITSUSEStagasi algusesse




     Sellel aastal esmakordselt teeme kokkuvõtteid vallavalitsuse tegemistest 2004. aasta kolmel esimesel kuul:

     05. jaanuaril otsustati:
     — tagastada Priit Värno omandisse 0,1209 ha suurune maa-ala Soovahi katastriüksuse taastamiseks Nõgiaru külas;
     — määrati õigustatud subjektidele võla tasumise kohustused ja maksegraafikud Kõrtsi k.ü tagastamisel.

     19. jaanuaril otsustati:
     — väljastada Linda Marvet´ile ehitusluba Nõo alevikus Järve tn 13 kinnistul asuva elamu rekonstrueerimiseks ja Vello Brett´ile Luke külas asuvale Mikumärdi kinnistule reoveepuhasti rajamiseks.

     26. jaanuaril otsustati:
     — anda seisukoht Illi külas asuva OÜ-le Treimeister kuuluva tootmishoone aluse 0,3538 ha suuruse maa-ala erastamiseks;
     — tagastada Lydia Kreil´i omandisse 8,58 ha suurune maa-ala Illi vesiveski k.ü taastamiseks Illi külas;
     — pikendada tähtaegu Unipiha külas asuvate endiste Lombiste A-9 ja Küti nr 6 talude maade, Nõo alevikus asuvate endiste ehituskruntide nr 91 ja 83 maa tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpuleviimiseks 01. juulini 2004, endise Pern nr 15 talu maa ja endise Kangro A-33 talu maa tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpuleviimiseks 01. novembrini 2004;
     — väljastada kasutusluba Unipiha külas asuva Alliku kinnistu elektrivõrguga liitumiseks vajalikule õhuliinile.

     30. jaanuaril otsustati:
     — tagastada Enno Undritz'a omandisse 21 ha suurune maa-ala Kolde katastriüksuse taastamiseks Meeri külas;
     — pikendada tähtaegu Nõo alevikus asuva ehituskrundi nr 62, Aiamaa külas asuva endise Kabeli A-68, Nõgiaru külas asuva endise Haaviku nr 26, Nõgiaru külas asuva endise Valgeristi nr 5 ja Luke külas asuva endise Võidu A-100 talude maade tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpuleviimiseks 01. novembrini 2004.

     Jaanuaris määrati ka hooldajaid raske ja sügava puudega isikutele ja lõpetati hooldamisi, maksti vallavalitsuse korralduse alusel ühekordseid toetusi kokku 3664 krooni ning anti eestkosteasutuse nõusolek alaealise seaduslikule esindajale sõiduki registrist kustutamiseks.

     02. veebruaril otsustati:
     — tagastada Nõo alevikus asuv Kõrtsi katastriüksus;
     — kinnitada Allika kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad ja sõlmida Priit Randala´ga leping detailplaneeringu koostamise kohta;
     — väljastada ehitusluba Meeri külas asuva Masti alajaamapiirkonna õhuliini rajamiseks;
     — väljastada kasutusluba Meeri külas Meeri-16 katstriüksusel asuvale aiamajale kasutamiseks aiamaja või suvilana.

     09. veebruaril otsustati:
     — tagastada Heino Treier´i omandisse maa-ala Tootsi katastriüksuse taastamiseks Nõgiaru külas.

     16. veebruaril otsustati:
     — nõustuda Nõo alevikus asuva 0,20 ha maa-ala ostueesõigusega erastamiseks Moonika Käppa´le Pärna tn 6 katastriüksuse moodustamiseks;
     — väljastada kasutusluba Nõo alevikus Vana-Nõo tn 1 k.ü ja Illi külas asuva Laari kinnistu elektrivõrguga liitumiseks vajalikule õhuliinile kasutamiseks elektrijaotusvõrguna.

     23. veebruaril otsustati:
     — tagastada Astrid Nõmme omandisse 0,62 ha suurune maa-ala Uue-Lõhmuse katastriüksuse taastamiseks Meeri külas;
     — tagastada Andres Kriisa omandisse 17,71 ha suurune maa-ala Kriisa katastriüksuse taastamiseks Meeri külas;
     — tagastada Kadri Sepp´a omandisse 4079 m² suurune maa-ala Luke tn 3 katastriüksuse taastamiseks Nõo alevikus;
     — nõustuda Nõo alevikus asuva 0,35 ha suuruse krundi erastamisega Einika Oolberg´ile Kalda tn 7 katastriüksuse moodustamiseks;
     —  määrata tähtaeg Ketneri nr 15 talu maa tagastamise õigustatud subjektile ja ehitiste omanikule Maareformi seaduses sätestatud kokkulepete sõlmimiseks.

     Veebruaris anti ka eestkosteasutuse nõusolek lapse seaduslikule esindajale lapsele kuuluva majaosa müügiks, taotleda eestkosteasutusena tähtaja pikendamist pärandi vastuvõtmisel eestkostet vajava isiku poolt, samuti määrati hooldajaid raske ja sügava puudega isikutele ning lõpetati hooldamisi, maksti vallavalitsuse korralduse alusel ühekordseid toetusi kokku 7342 krooni ja otsustati kompenseerida erakorraliselt ühe õpilase koolilõuna ja ühiselamukulud kutsekoolis.

     01. märtsil otsustati:
     — nõustuda Nõo alevikus Tartu tn 6 asuva 1900 m² suuruse maa ostueesõigusega erastamisega Aet Saarna´le Tartu tn 6 katastriüksuse moodustamiseks;
     — nõustuda Nõgiaru külas asuva 8,2 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamisega Jaana Toomsalu´le Maanuse katastriüksuse moodustamiseks;
     — anda nõusolek Uuta külas Helgi Soodlale kuuluva Soodla kinnistu jagamiseks kaheks eraldi katastriüksuseks (Soodla ja Ojaääre katastriüksuseks);
     — alustada kompenseerimismenetlust Luke külas asuva õigusvastaselt võõrandatud Viinamärdi nr 3 talu maa suhtes, kuna maa tervikuna tagastamine ei ole võimalik;
     — alustada kompenseerimismenetlust Meeri külas asuva õigusvastaselt võõrandatud Kolde A-12 talu maa suhtes;
     — väljastada kirjalik nõusolek Elva linnas asuva Kärneri 36 b elektrivõrguga liitumiseks vajaliku õhuliini ja mastalajaama püstitamiseks Uuta külla Paadi kinnistule;
     — väljastada Ivi Sonn´ile ehitusluba Ketneri külas Kesk-Tigase kinnistul asuva elamu rekonstrueerimiseks.

     08. märtsil otsustati:
     — võõrandada Ivar Lillale sõiduauto Ford Sierra, kuna autode müümiseks korraldatud kirjalik enampakkumine oli selle auto osas kahel korral nurjunud;
     — nõustuda Keeri külas asuva 7,4 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamisega Isabel Aaso´le Männi katastriüksuse moodustamiseks;
     — alustada kommpenseerimismenetlust Nõgiaru külas ja Tähtvere vallas asuva õigusvastaselt võõrandatud Tedre nr 60 talu maa suhtes;
     — alustada kompenseerimismenetlust Meeri külas asuva õigusvastaselt võõrandatud Variku A-69 talu maa suhtes;
     — nõustuda Eve-Mall Möllerile kuuluva Nõo alevikus asuva Vaariku kinnistu jagamisega kaheks eraldi kinnisasjaks (Vaariku ja Pärna tn 3 katastriüksus);
     — väljastada Meelis Pihole ehitusluba Nõo alevikus Nõgiaru tn 12 kinnistul asuva elamu rekonstrueerimiseks ja Urmas Heiter´ile Vana-Nõo tn 1 kinnistul asuva elamu rekonstrueerimiseks;
     — lubada Oja tn 8 juures langetada pajude rühm ja kolm paplit.

     15. märtsil otsustati:
     Lubada langetada Vana-Nõo tänav 1 krundi piiril kasvavad kolm vahtrat, üksik õunapuu ja sirelivõsa.

     22. märtsil otsustati:
     — teha vallavolikogu esimehele ettepanek Nõo Vallavolikogu kokkukutsumiseks;
     — nõustuda Heli ja Veiko Varikule kuuluva Kõiviku kinnistu jagamisega kaheks eraldi katastiüksuseks (Kõiviku ja Madise k.ü);
     — väljastada Mare Mälk´ule projekteerimistingimused Tõravere alevikus asuvale Kasenurga kinnistule elamu projekteerimiseks;
     — väljastada projekteerimistingimused Meeri külas Tabuli-1 kinnistul asuva aiamaja rekonstrueerimiseks elamuks;
     — väljastada ehitusluba Kalle Vihtla´le Nõo alevikus Tuule tn 6 kinnistule elamu püstitamiseks;
     — väljastada kasutusluba Nõo alevikus asuva Oja tn 6 kinnistu elektrivõrguga liitumiseks vajalikule kaabelliinile selle kasutamiseks elektri maakaabelliinina.

     23. märtsil toimunud erakorralisel istungil otsustati:
     — algatada keskkonnamõju hindamine Laguja prügila sulgemiseks.

     29. märtsil otsustati:
     — nõustuda Meeri külas asuva 1,4 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamisega Toomas Torule Tammelombi katastriüksuse moodustamiseks;
     — nõustuda Liivi Praaklele kuuluva Kruusa kinnistu jagamisega seitsmeks eraldi katastriüksuseks (Tuule, Tuule tn 11, Tuule tn 12, Tuule tn 13, Tuule tn 14, Tuule tn 15 ja Kruusa k.ü);
     — väljastada kauplemisluba AS-le Haraldi poed kauplemiseks Tõravere  kaupluses, lubatud kauplemisaeg esmaspäevast laupäevani kell 11.00 kuni 18.00 ja pühapäeval kell 11.00 kuni 14.00;

     Märtsikuus määrati ka hooldajaid raske ja sügava puudega isikutele, lõpetati ka hooldamisi, vallavalitsuse korralduse alusel maksti ühekordseid toetusi kokku 4430 krooni ning lõpetati peretoetuse maksmine isikule, kes last ei kasvata ja otsustati maksta toetus lapse tegelikule kasvatajale.

Kirja pani vallasekretär AIRA LAUL

VALLAVOLIKOGUStagasi algusesse




     18. märtsi istungi oluliseimaks päevakorrapunktiks oli Tartu Halduskohtu 25. veebruari 2004.a otsuse edasikaebamine Ringkonnakohtusse. Tartu Halduskohtu otsus tühistas Nõo Vallavolikogu otsuse Tuulemäe Jäätmekeskuse detailplaneeringu kohta.
     Enne istungit toimunud keskkonna- ja õiguskomisjonide koosolekul jõuti seisukohale, et edasikaebamine on vajalik, kuna kohus ei ole arvestanud kõiki aspekte, sealhulgas laiema üldsuse ja riigi huve ning otsus ei ole eriti põhjalik.
     2 päeva enne volikogu istungit olid koos Tartu Halduskohtusse kaebuse esitanud Laguja elanikud, osa volikogust ja vallavanem. Laguja elanikud tulid sõnumiga, et ollakse jätkuvalt prügila rajamise vastu, kuna rajatav jäätmekeskus kahjustaks oluliselt Laguja elukeskkonda. Ei olda nõus pakutud kompensatsioonidega ja plaanitakse hakata arendama Laguja kanti kui puhkepiirkonda. Oma arvamuse kinnituseks oli neil kaasas 140 allkirjaga taotlus Tartu Halduskohtu otsust mitte edasi kaevata.
     Nõupidamisel osalenud volikogu liikmed mõistsid neile toodud sõnumit ja pidasid otstarbekaks mitte kasutada kohtu jõudu Laguja elanikele selgitamiseks, et kavandatava regionaalprügila mõju nende elukeskkonnale on tühine.
     Istungi alguses tegi Mart Kreevald ettepaneku jätta apellatsioonikaebuse esitamise arutelu päevakorrast välja, kuna volikogu liikmetele saadetud materjalide hulgast puudus nimetatud kohtuotsus. Volikogu ei nõustunud Mart Kreevaldi väitega, kuna vajaminevad materjalid olid volikogu liikmetele soovi korral kättesaadavad juba kohtuotsuse väljakuulutamise päeval. Enne otsustamist põhjendas iga volikogu liige oma seisukohta. Sõna sai ka protsessis osalevate Laguja elanike esindaja Guido Veidenbaum, kes kinnitas, et nad on oma seisukoha kaitsmiseks valmis kasvõi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöörduma. Sel kombel veniks protsess mitme aasta pikkuseks.
     Apellatsioonikaebuse esitamise poolt oli 6 ja vastu 7 volikogu liiget.

     Istungi päevakorda mahtusid veel järgmised teemad:
     * Nõustuti Tõravere lasteaia juhataja ettepanekuga kinnitada asutuse nimeks Tõravere Lasteaed Tõruke.
     * Vaba metsamaa erastajate nimekirja ei kantud Peeter Õssot, Üllar Zeigot ja Olev Matti, kuna nende majandustegevus ei vasta Maareformi seaduses toodud nõuetele.
     * Vaba metsamaa erastajate nimekirja kanti Vello Brett (maatükkide Nõgiaru 1, Keeri 5 ja Laguja 22 osas) ning Janal  Kolsar (maatükkide Nõgiaru 2, Keeri 4 ja Unipiha 11 osas).
     * Anti nõusolek AS-le Hareto Põld Tähemaa kinnistu ostmiseks Voika külas.
     * Nõustuti maaosakonna ettepanekuga Sepa talu piiridesse jäävate Luke-Voika maantee ja Hooldekodu tee osade ostmisega vallale.
     * Rahuldati Nõo Põhikooli taotlus kooli söökla laienduseks ja remondiks eraldatud raha kasutada klassiruumide valgustuse kaasajastamiseks. Söökla laiendamine ja remont jääks tulevasse aastasse, siis saaks rahaliselt osaleda ka Nõo Reaalgümnaasium.
     * 2004. aasta sügisel jääks Laguja kooli vaid 4 õpilast. Kuna alanud õppeveerandi algusest käib buss Lagujale ka lõuna ajal, tuleb lähiajal päevakorda klassi sulgemine.
     * Õiguskantsler on esitanud vallavalitsusele märgukirja, milles juhib tähelepanu vee ja heitvee ärajuhtimise hinna kehtestamist reguleerivate õigusaktide mittevastavusele seadusega. Määruse muutmisega saaks volikogu tegeleda maikuu istungil.

     25. märtsi istungi päevakorras oli eelmise istungi Laguja-teemalise otsuse muutmine. Istungiks oli ette valmistatud tavatult palju kirjalikke pöördumisi volikogu poole.
     Enne päevakorra juurde asumist luges õiguskomisjoni esimees ette 8 volikogu liikme kirja, mis juhtis tähelepanu õigustamata sõnavabadusele senistel volikogu istungitel. Reglement näeb ette istungi ajal sõna anda ainult nendele külalistele, kes on kantselei kaudu ametlikult kutsutud.
     Volikogu liige Mart Kreevald luges ette avalduse, milles viidatakse algava istungi ebaseaduslikkusele. Seadus nõuab istungi etteteatamistähtajaks 4 päeva, algavast istungist teatati ette 3 päeva.
     Volikogu otsustas kutsumata külalistele mitte sõna anda ja pidas istungi läbiviimist võimalikuks, kuna vaatamata lühemale etteteatamisajale oli puudu ainult 1 volinik, Mart Arst, kes oli haigeks jäänud.
     Istungi alguses sai sõna vallavanem Rain Sangernebo. Ta juhtis tähelepanu laiema üldsuse huvile Lagujasse jäätmekeskuse rajamise vastu ning kujunenud olukorra keerukusele Nõo valla jaoks. Paljud rahataotlusprojektid, mis on  seotud Nõo valla keskkonnaarenguga, võivad saada edaspidi eitavaid vastuseid, kuna Nõo vallavolikogu on näidanud üles ebakindlust ja ebajärjepidevust oma keskkonnaarengu elluviimisel. Tegemist on kümnete miljonite kroonidega.
     Vallavanem andis volikogule üle ka 44 vallaelaniku allkirjaga pöördumise jäätmekeskuse rajamise toetuseks. Pöördumises palutakse volikogul asja veelkord  arutada  ning  esitada apellatsioonikaebus, kuna jäätmekeskuse mitterajamine on kahjulik selle piirkonna elanikele. Jäätmekeskuse rajamisega kaasneks Laguja piirkonna oluline areng. Paraneks teede tehniline seisund, areneks ettevõtlus ja elamuehitus. Rajataks uusi elektriliine ja alajaamu, kvaliteetsemalt suletakse vana prügila. Allakirjutanud tunnevad hirmu selle ees, et jäätmekeskuse puudumisel liiguvad mitmed prügikoormad ilmselt meie valla metsade alla.
     Vallavanem rõhutas veelkord, et praegu ei ole küsimus selles, kas detailplaneering kehtestada või mitte. Planeering on kehtestatud. Hetkel on küsimus selles, kas Tartu Halduskohtu 25. veebruari 2004.a otsuse peale esitada apellatsioonikaebus või mitte.
     Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS juhataja Tõnu Ruusamäe luges ette pöördumise aktsiaseltsi ja Eesti Jäätmekäitlejate Liidu nimel. Selles palutakse volikogul langetada otsus, mis võimaldaks jätkata 300 000 Kagu-Eesti elanikule teenust osutava jäätmekeskuse rajamist Nõo valda.
     Eelmisel õhtul olid nõu pidanud ka need volikogu liikmed, kes 18. märtsil edasikaebamisega nõus ei olnud. Jäädi arvamuse juurde, et olukorda oleks mõistlikum lahendada läbirääkimiste teel. Kuna tulevase ladestusala vahetus läheduses elavad inimesed peavad vaatamata keskkonnamõjude hindamise aktile ükskord ikka puhtama elukeskkonna otsima, tuleks Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS-il tõsisemalt otsida kohtuvälist lahendit. Kui 300 000 inimest soovib uut jäätmekeskust Lagujasse, võiks igaüks neist loovutada väikese raha, et uue prügila lähedal elavatele peredele teha väärikas pakkumine, mis võimaldaks neil kerge südamega elukohta vahetada, mitte Euroopa Inimõiguste Kohtust õigust otsida. Aktsiaseltsi ja valla vahel on sõlmitud ühise tegutsemise leping, kuid ühine tegutsemine ei peaks piirduma ühise kohtuskäimisega. Mõned volikogu liikmed olid nõus algatama kaebuse tagasivõtmise Ringkonnakohtust, kui lähiajal toimuva AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus aktsionäride üldkoosoleku viljaks ei ole uue kohtuvälise leppe pakkumine.
     Selle mõtte olemasolu võimaldas soovijail hääletada praegu edasikaebamise poolt. Vello Brett tegigi nii.
     Kuna eelmisel korral vastu hääletanutest Mart Arst oli haige ja Mart Kreevald ei hääletanud (istungieelne avaldus), otsustas volikogu (7 poolt, 4 vastu) apellatsioonikaebuse esitada.
     Ringkonnakohtus esindavad volikogu Gea Järvela ja Piia Raig ning juristid Valmond Mikli ja Anne Nurmi.

     Inimkonna ajalugu tõestab, et eksistentsiaalsed probleemid ei lõpe kuitahes soodsa lepingu sõlmimisega, eriti kui seejuures on kellelegi varba peale astutud. Erimeelsuste lahendamisel on läbirääkimistel alati suurem jõud kui kohtul. Kohtuskäimine ei ole julguse ega hoolivuse avaldumisvorm.
     Igaühel on õigus oma arvamusele, aga volikogu esimehe tõekspidamised ei peaks olema nii erinevad enamuse omadest. Seepärast pean mõistlikuks, et lähiajal asuks volikogu juhtima inimene, kes bürokraatiasse tõsisemalt suhtub ja valla senise arengukavaga rohkem ühte jalga käib.

PEETER LEPISK, vallavolikogu esimees

Nõo Vallavalitsuse seisukoht volikogu 18. märtsi 2004 otsuse kohta tagasi algusesse




     (Esitatud Nõo Vallavolikogu 25. märtsi 2004 istungil)

     Nõo Vallavolikogu otsuse peale esitas 18. märtsil 2004 vaide Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS, kelle omanikeks on 47 omavalitsust. Vaide esitamisel tugines aktsiaselts 9. juulil 2003 sõlmitud ühise tegutsemise lepingule. Vaides toob aktsiaselts välja, et otsus nimetatud haldusasjas nr 3-6/2004 apellatsioonikaebust mitte esitada võib tekitada Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS-le olulist kahju ning aktsiaseltsil puudub võimalus kaitsta oma huvisid kohtus. Vaides palub Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS Nõo Vallavolikogu 18. märtsi 2004.a otsus kehtetuks tunnistada.
     Nõo Vallavalitsus, arutanud oma 22. märtsi istungil tekkinud olukorda ja kuulanud ära P. Raigi selgituse, otsustas teha Nõo Vallavolikogu esimehele ettepaneku kutsuda kokku Nõo Vallavolikogu istung.

     Vastavalt kohtumenetluse normidele peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
     Halduskohtumenetluse seaduse § 25 lg 3 kohaselt peavad otsuse põhjendavas osas olema märgitud kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Ko-hus peab otsuses kõiki kogu-tud tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
     Kohus on rikkunud kohtumenetluse norme:
     1. Antud kohtuotsuses ei ole  kohus arvestanud kõiki esitatud tõendeid ja on jätnud põhjendamata,  miks  kohus üht või teist tõendit ei arvestanud.
     2. Antud kohtuotsuses on märgitud kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, kuid ei ole välja toodud tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused otsuse tegemisel.
     3. Kohus on ületanud oma pädevuse piire, andes hinnangu, millises planeerimise faasis oleks otstarbekam teha uuringuid. Riigikohus on leidnud, et otstarbekuse hindamine planeerimismenetluses on omavalitsuse pädevuses ja kohus ei tohi sekkuda.
     Kohus on rikkunud materiaalõigusnorme:
     Asukohavalik. Kohus on vääralt tõlgendanud, et asukohavalikul oleks volikogu oma otsuses pidanud märkima, miks on Laguja kõige sobivam koht kogu regiooni ulatuses. Nõo Vallavolikogu ei pidanudki seda oma otsuses määrama, kuivõrd asukohavalik ei olnud volikogu otsuse osa.
     Keskkonnamõjude hindamise aruanne. Kohus on jätnud tähelepanuta, et tegemist on eksperdi arvamusega ning asunud ise tehtud uuringutest kokkuvõtet tegema, rajades kohtuotsuse eksperdiarvamuse asemel kohtu arvamusele.
     Kohus ei ole kaalunud avalikku huvi asjas.

     Vallavalitsus on enam kui 7 aastat teinud tööd volikogu otsustest lähtuvalt. Volikogu on planeeringu kehtestanud. Apellatsioonikaebuse esitamata jätmine tekitab olukorra, kus ei vallavalitsus ega ükski osapool saa teada, milles on protsessi käigus eksitud, kas ja kus on tehtud vigu ning kuidas edaspidi paremini planeeringuid menetleda. Halduskohtu otsus, milles on hulk vigu ja vastuolusid (näiteks vead viitamisel valla õigusaktidele, õigusaktide vale tõlgendus, kohtunike eksperdi asemele asumine), ei saa olla dokumendiks, millega arengus edasi minna.

     Nõo Vallavalitsusse ja Nõo Vallavolikokku on siiani suhtutud kui võrdväärsetesse partneritesse. Vallavalitsus on seisukohal, et eelmise volikogu istungi otsusega näitas Nõo Vallavolikogu ebakindlust ja ebajärjepidevust oma tegevustes, seades ohtu Nõo valla hea maine. Mõeldes tagasi eelmisel neljapäeval toimunud volikogu istungile, on Nõo Vallavalitsus seisukohal, et volikogu istungit ei juhitud volikogu esimehe poolt vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja Nõo Vallavolikogu reglemendile.

     2009. aasta 16. juuliks peavad keskkonnaohtlikud prügilad lõpetama jäätmete vastuvõtu. Nõo Vallavalitsuse kogemusele tuginedes võib öelda, et kui läbi teha kõik prügila rajamisele vajalikud eelnevad toimingud, ei ole 2009. aastaks võimalik uude kohta uut prügilat rajada, kasutades selleks EL abirahasid. See aga tähendab, et Kagu-Eesti omavalitsustel tuleb ise lahendada probleem olmejäätmete käitluse korraldamise osas, sest see on omavalitsuste ülesanne, mis aga omakorda tähendab, et Kagu-Eestisse jäätmekeskuse rajamisel tuleb selle kulud katta täielikult omavalitsustel endal või siis viia olmejäätmed Kagu-Eesti piirkonnast välja. Mõlema lahendi korral tähendab see, et kõigil Kagu-Eesti elanikel tuleb arvestada jäätmehinna mitmekordse tõusuga.
     Juhime tähelepanu ka sellele, et volikogu on senini käsitlenud ainult neid elanikke, kes on olnud jäätmekeskuse rajamise vastu, unustades ära, et on ka neid, kes pooldavad jäätmekeskuse rajamist. Pärast 18. märtsi otsust on Nõo Vallavalitsusele esitanud pöördumise ka need valla elanikud, kes on Kagu-Eesti jäätmekeskuse rajamise poolt, lootes infrastruktuuri ja elukeskkonna paranemisele.
     Samas, kui Nõo Vallavolikogu on apellatsiooni esitamisest loobunud, on neilt isikutelt ära võetud võimalus oma õiguste kaitsmisele kohtus. 18. märtsi otsustus, mis ei olnud otsus, on loonud olukorra, kus puudub õigusakt, mida oleks võimalik vaidlustada. Kolmandate isikute poolt esitatavaid apellatsioone ei pruugita võtta ringkonnakohtu poolt läbivaatamisele ja kehtima jääb halduskohtu otsus.
     Nõo Vallavalitsus juhib volikogu esimehe ja volikogu liikmete tähelepanu sellele, et Nõo Vallavalitsus ei võta endale vastutust valla vastu pööratud võimalike nõuete ees, mis tulenevad volikogu 18. märtsi otsustusest.
     Võib tekkida olukord, kus tehakse küll otsus Laguja prügila sulgemiseks, kuid vahendeid reaalseks sulgemiseks peab leidma Nõo vald oma eelarvest, sest ei ole võimalik kasutada EL rahalisi toetusi. Samas oleme Laguja rahvale lubanud sulgeda Laguja prügila kõiki keskkonnanõudeid järgides.
     Arvestades volikogu poolt üles näidatud ebajärjepidevust oma otsustes, tuleb olla valmis tagasilöökideks Nõo valla arendusalaste projektide rahastamisel.

     Hetkel ei ole küsimus selles, kas planeering kehtestada või mitte. Planeering on volikogu poolt kehtestatud. Hetkel on küsimus selles, kas esitada apellatsioonikaebus kohtuotsuse peale või mitte.
     Me peaksime olema huvitatud õigusliku hinnangu saamisest oma tegevusele, antud hetkel meil seda aga piisava selgusega ei ole. Apellatsioonikaebuse mitteesitamisel jätame endast rumala mulje. Me teame, mida oleme teinud. Miks me arvame, et oleme seda teinud valesti? Kõrgema astme kohtu tasemel tehtud otsustest saavad õppida nii Nõo vallavalitsus ja volikogu kui ka kõik teised omavalitsused.
     Nõo Vallavalitsus juhib volikogu tähelepanu asjaolule, et halduskohtu otsuse kehtimajäämisel on väga raske teha meie riigis ulatuslikku, regionaalse tähtsusega planeeringut.
     Apellatsiooni esitamine ei tähenda, et läbirääkimised kohalike elanikega oleks lõppenud. Kohtuvälistele kokkulepetele jõudmise vajalikkus kohalike elanikega on endiselt jõus. Vallavalitsus ootab Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS-lt selles küsimuses senisest tunduvalt suuremat ja kindlamat tegutsemist.

     Kutsume üles volikogu liikmeid tegema tarka otsust, mitte unustades, et Teie otsusest sõltub Nõo valla hea maine ja kogu Kagu-Eesti jäätmekäitluse tulevik.

NÕO VALLAVALITSUS

Kui seda prügilat ei oleks...tagasi algusesse




     Prügi kui meie igapäevane mure

     On varajane kevadhommik. Rüüpan avarõdul oma hommikukohvi ja naudin looduse ilu. Teiselt korruselt avaneb võrratu vaade Kambja kuppelmaastikule, sinetavatele metsaviirgudele ja nõelana turritavale Valgjärve telemastile. Väsimatud lõokesed on praktiliselt pea kohal. Mõnus on. Ja siis, üpris teadlikult, püüan manada silme ette, et kuskil sellel panoraamil, nii umbes 300 m kaugusel minu koduaiast laiub prügimägi, kus kõrgete kuhilate otsas turnivad traktorid, püüan haista ebameeldivat haisu ning kuulatan, kas ei kostu vareste-hakkide kraaksumist. Mingi ettekujutuse või pildi ma muidugi loon, aga tean: see mind praegu veel ei ärrita, ei vii rööpast välja, sest reaalset ohtu ju pole.
     Tänan saatust ja juhust, et ta kinkis mulle nii kauni koha, kuhu oma perega hiljuti kodu rajasin. Veel olen oma elu peremees ja kindel, et mu aiatagune on puutumatu ning mu pere rahu ja tervis meie oma kätes. Aga kui... jah, aga kui äkki aastate pärast leitakse meie kõrval asuvalt väljalt näiteks maavara või plaanitakse siit läbi mingi oluline magistraal (oletus!), jne, jne, kas ma saaksin siis oma elamisega takistada üldist arengut, tegevust, mis on spetsialistidel mitmekülgselt planeeritud, heaks kiidetud, aga mina ei üritaks mingilegi kompromissile asuda ning oleksin üldiseks piduriks?
     Siit kohvitassi tagant on selliseid utoopilisi mõtteid kerge — ja samas vastutustundetu — heietada. Aga mõtted on ju meie türannid, nad tulevad ja tulevad. Seepärast tõesti mõtlengi, et kui praegu minu silme ees peaks laiuma prügimägi, siis ma lihtsalt läheksin teise akna alla, kust seda näha poleks, ja kohvitaksin edasi ning võtaksin seda kui paratamatust, millega ei tasu ennast hulluks ajada.
     Aga hullud need prügimäe-asjad Nõo vallas ometigi on, ja nagu meile kõigile teada, on seda närvipinget jagunud juba 1997. aastast peale.
     Pärast 25. veebruari 2004 Tartu Halduskohtu otsust oleksid võinud ju kõik osapooled maha rahuneda, käega lüüa ning kuulutada: “Aitab! Sõdigu nüüd teised!”. Ennast kaitsvad Laguja-pered oleks vast kergendatult hinganud — meie kodud on päästetud. Prügimäe rajamise poolt tegutsejad oleksid pettunud olnud, et eeldatav areng ja majanduslik juurdekasv jääb saavutamata. Kuid me kõik peame kursis olema faktiga, et 25. märtsil 2004 valmis Nõo Vallavolikogul läbi pingsate hääletamiste lõplik otsus ning prügila ehitusluba hakatakse taotlema juba ringkonnakohtu kaudu.
     Uskumatu, et ühe prügi pärast peab nii palju närve ja aega kulutama. Aga see on möödapääsmatu ja karm tegelikkus. Meie kõik oleme regulaarsed prügitootjad, märkamatult, nagu muuseas... Ja äkki on teda nii palju, ei mahu enam ära ka minu prügikonteinerisse! Ma olen sunnitud teda transportima, hävitama. Kes aitaks? Aia äärde või metsa alla ma peita ei tohi, võin füüsilise isikuna kuni 7950 krooni trahvi saada. Keskkonnareostust põhjustanud asutustele võib kuni 50 000 krooni trahvi määrata. Järelikult peaks olema meie ühine huvi, kuidas võimalikult mugavalt ja odavalt see neetud rämps kaelast ära saada, et siis uus jälle asemele toota. Ja nii jõuamegi välja inimliku tõdemuseni: jah, tehke prügimägi —  aga mitte ainult minu kodu lähedale! Mitte ükski normaalselt mõtlev inimene ei annaks selleks vabatahtlikult nõusolekut. Kes küll tunnistaks, et temal pole sooja ega külma sellest, mis tema aia taga toimub või kes oleks ohvrimeelselt nõus vabatahtlikult viibima keskkonnas, kus on nii palju ohutegureid, mille tagajärjed võivad avalduda alles 30 aasta pärast. Et tagada oma ellujäämist, enda ja oma lähikondsete tervise säilimist, selle nimel oleksin minagi valmis võitlema ja vastavates aktsioonides kaasa lööma. Prügimäest tulenevad igasugused ebamugavused ja elukorralduslikud momendid hindaksin ma teisejärguliseks. Just nimelt tervise pärast oleksin ma eelkõige mures, sest tervise seisukord on paljuski sõltuv keskkonna reostusastmest. Mis saab aga olla veel riskiohtlikum kui üks prügimägi. Noh, näiteks aatomielektrijaam, väidate vastu. Õnneks meil selliseid  ei ole. Seega — meie protesteerime Tuulemäe prügimäe vastu. Aga ükski protest lihtsalt protesti pärast ei vii kahjuks kuhugi. Igal inimesel on õigus ennast kaitsta, oma õiguste eest võidelda. Ent võitlus on siis soliidne ja tulemuslik, kui ka vastasrinne ära kuulatakse, võib-olla midagi uut leitakse, heatahtlikult kompromisse püütakse leida. Nõo prügimäe-juttu  kuuldub asula tänavatel, bussides, ametnike vestlustes. Läbi kumab üldine arvamus — vaja teda on, aga külje alla ei taha. Asjade käiguga ollakse põhiliselt kursis ja teatakse, et Tuulemäe prügila avamisega lisandub 20 km asfalteeritud teid, puurkaevude vesi, püsivool, uued töökohad, kinnistute kompenseerimisrahad.


     Kahe väärtushinnangu põrkumine

     Ja siin põrkubki kokku kaks suhtumist ja väärtushinnangut — kas me väärtustame loodust ja tervist või raha ja materiaalset heaolu. Kas me imetleme metsi ja jõgesid ja rõõmustame oma tervete laste üle või oleme uhked, et meil on korrastatud koduvald, remonditud hooned ja jõukas majandus. Mõlemad on väärt, et nende eest iga hinnaga võidelda. Kas me Nõo valla liikmetena tahaksime näha Laguja kandi inimeste tervise halvenemist valla üleüldise heaolu tõusu taustal? Muidugi mitte. Samas aga mõtiskleme:
     Et midagi saada, peame ise ka vastu andma, seda nii üksikisiku kui üldisema seisukohalt. Selline printsiip tekitab alati vastuseisu, seda eelkõige nendes, kes vähemusse jäävad.
     Meie ühiskond on organiseeritud struktuur. Meie etteotsa on pandud liidrid, kes oma meeskondadega on vastutavad meie elu erinevate valdkondade normaalse toimimise eest. Meie vallavalitsus ja vallavolikogu, kuhu oleme ju ise oma esindajad valilnud, peavad olema sedavõrd pädevad ja kodanikutundega, et õigeid otsuseid vastu võtta. Neid inimesi tuleb usaldada. Vastasel juhul peaksime rääkima usalduse kriisist ja rahvavaenulikust tegevusest.
     Mitte kõik otsused ei saa universaalsed ja ühtmoodi absoluutselt kõigile vastuvõetavad olla. Laguja prügimäe probleem on otsene näide sellest. Andku Laguja rahvas mulle andeks ja ärgu olgu solvunud mu peale, et ma kedagi neist ei küsitlenud. Nende hirm ja teadmatus tuleviku ees on sedavõrd loogilised, et ma tean seda niigi. Mina tunneksin samamoodi. Aga kinnitust ja selgust sellele loole ma otsisin ja püüdsin väga tõsiselt plaanidesse süveneda.


     Vestlustest volikogu liikmetega

     Minuga soostusid rääkima vallavolikogu komisjonide esimehed Vello Brett, Esta Tamm ja Enno Ruusalepp, samuti volikogu liige Tiiu Kaasik.
     Olen neile väga tänulik heatahtliku suhtumise ja informatsiooni jagamise eest. Vestluste käigus õppisin neid ka lähemalt tundma ja arvan, et tegemist on oma tööd südamega ja vastutustundega tegevate inimestega, kes tahavad näha kogu valda tugevamana ja püüavad seda ka tagada oma oskusi ja võimeid rakendades. Ei tahaks kohe kuidagi nõustuda 29. märtsil 2004 Postimehes toodud väitega, et võim on võõrandunud rahvast. Lihtsalt ebapopulaarsed otsused, mis on jõulisemad ja nõuavad ka omamoodi loobumisi ja elukorralduse ümberhäälestamist, tekitavad alati mingis elanikkonna grupis vastuseisu. Sellepärast ei pea veel oma vallavalitsust ega volikogu rahvakaugeks nimetama, et nad suudavad ka kaugemale näha, et nad üldse tahavad saavutada mingit taset.


     Vaadakem koos tulevikku

     Tegijaid on ikka arvustatud. Ja lihtsam on arvustada või maha teha kui midagi ise ette võtta, kaasa lüüa. Seepärast ärgem kujundagem endid kahte vaenutsevasse vastasleeri. Püüdkem mõelda koostöövalmilt ja läheneda Tuulemäe prügilale kui toimivale, garanteeritud keskkonnasõbralikule ja majanduslikult ökonoomsele objektile.
     Kõik kolm volikogu komisjonide esimeest (V. Brett, E. Tamm. E. Ruusalepp) võtavad Laguja rahva hirmud üksmeelselt ühe nimetaja alla - hirmul on suured silmad. Kavandatav prügila saab olema kvalitatiivselt hoopis uuel tasemel. Esiteks ei pea arvama, et 45 ha suurune maa-ala on otsast lõpuni lahtist prügi täis. Siin on planeeritud prügisektsioonid, töös olevad lahtised eendid, haljastamisribad, teed, teeninduspunktid jms. Kui selgub, et detailplaneering võetakse vastu, siis teostatakse veelkordselt uued põhjalikud keskkonnauuringud. Jäätmekeskuse AS peab ehitaja leidmiseks välja kuulutama rahvusvahelise avaliku konkursi, kuna projektirahad on ju kolmveerandmahus tulemas Euroopa Liidu abifondist ISPA. Seega on igati eeldatav, et töövõtjaks kujuneb autoriteetne välisfirma, kellel peab olema prügilate rajamise kogemus. Enno Ruusalepp on seda meelt, et rahvas võib sellistesse ehitajatesse uskuda: eurokontrollidel on väga tõsine järelevalve ning ehitajad ei taha oma mainet kaotada. Võiks veel sellegi üle öelda, et ainult osa 67-s omavalitsusüksuses kogutavast prügist jõuab Lagujasse, ja see on eelkõige plastmass, mis töödeldakse ja ladustatakse. Muu prügi sorteeritakse ja töödeldakse piirkondlikes sorteerimisjaamades. Nii et lausprügivedu pole Laguja suunas kunagi vuramas.
     Seoses kinnistutele planeeritud kompenseerimisrahadega on Vello Bretil, Esta Tammel ja Enno Ruusalepal ka ühine üleskutse - osake olla aktiivsemad, Laguja-pered, taotlege projektiesindajatelt kõrgemaid kompenseerimishindeid, praegused ei ole veel sugugi lõplikud.
     Vello Brett staazika ettevõtjana ja paljude äriideede autorina arvab, et ettevõtlikud talunikud saaksid sellise rahasüsti näol oma talu tegevust arendada. Enno Ruusalepp soovib siiralt olla heatahtlik ja pakub välja oma ideesid. Noored pered võiksid kasvõi elukohta vahetada, kaasates kompenseerimisrahasid, aga tööle võiksid käia Laguja prügilasse, modernsesse, huvitavasse. Vanematele peredele soovitab Enno Ruusalepp kindlasti kompensatsioon vastu võtta, et oma hooneid paremini üles ehitada ja ümbrust korrastada. Elu ja kulges Laguja prügila kõrval, saadi hakkama. Kui ilmnesid probleemid, asuti nendega tegelema. Siin on kurb tõdeda, et mõned pered on siiski lootusetult vastu häälestatud ja ükski pakkumine ei tule kõne alla. Pole mõtet kedagi süüdistada ega hukka mõista. Inimeste nägemused on ja peavadki erinevad olema.
     Siit tulenevalt Enno Ruusalepp ja Esta Tamm hindavadki erinevate osapoolte koostööd kas ebapiisavaks või koostööd lausa pärssivaks. Seoses n.ö rahvavalgustusliku tegevusega Laguja kandis imestas Enno Ruusalepp Esta Tamme ja Gea Järvela järjekindlust ja meeletugevust, kes ikka suutsid väljasõitudele minna ja rahvaga rääkida. Ta ise taandus lõpuks, sest ei suutnud osaleda koosolekutel, kus üks osapool teisel ei lasknud üldse asju lahti rääkida ega andnud sugugi sõnaõigust. Esta Tamm on kurb, et ettevalmistuste käigus ei Eesti Roheliste Liikumise ega Eesti Looduse Fondi esindajad teinud õigeaegseid märkusi ega andnud omapoolseid soovitusi, vaid hoopis avaldasid, et see ei kuulugi nende funktsioonidesse.
     25. veebruaril 2004 Tartu Halduskohut ja kohtuotsust peavad aga Vello Brett, Esta Tamm ja Enno Ruusalepp pealiskaudseks ja emotsioonidest lähtuvaks. Juhuslikult lugesin hiljuti ajakirja Luup (13. oktoobri 1997), kus endine riigikohtunik Rait Maruste selgitab, et kohus ise ei korja materjali, mida ta menetleb, vaid see materjal saadetakse kohtusse. Tsiviilasjas teevad seda erinevad pooled. Nii sõltub lahendi kvaliteet sellest, millise kvaliteediga materjal kohtu ette tuuakse.
     Kohtuotsuste puhul on ikka nii, et nad kas meeldivad või ei meeldi, on vastuvõetavad või ei, on ootuspärased või ei. Vallavalitsusele ja volikogule oli see aga siiski alustatud tegevust pärssivaks ja asja ummikusse ajavaks otsuseks.
Esta Tamm ja Enno Ruusalepp ei pisenda Laguja rahva südamevalu oma kodukoha inimsõbraliku säilimise ja elukeskkonna puhtuse pärast, kuid kutsuvad ometigi rahvast üles mõistmisele ja usaldusele, et kavandatav prügila parandab elu kvaliteeti ja ei kujuta endast sellist ohtu, nagu praegu ette on arvamustega loodud.


     Mida arvab perearst?

     Väga tore kohtumine oli mul perearst Tiiu Kaasikuga, kes on ka volikogu liige. Võin kinnitada, et Nõo rahval on vedanud nii kohusetundliku ja inimsõbraliku arstiga, kellele iga tema valla liikme tervis on hindamatu väärtusega.
     Selgus, et 2003. aasta suvel tegi ta isiklikul initsiatiivil Laguja rahva seas uurimuse, käsitledes 12 lapse ja 17 täiskasvanu tervisekaarti, seda 1997-2003. aastate baasil. Selgus, et haigused jagunesid psühholoogilisteks, neuroogilisteks ja hingamisteede (eelkõige viiruslikud) haigusteks.
     Tiiu Kaasik tõdes, et küsitletavate seas esines üldisest sagedasemat nahakahjustust. Kuid ometi ei saa temagi tõestada, et see on prügila mõju. Selleks on vaja väga pikaajalisi geneetilisi uuringuid. Ja siis peaks vaatluse alla võtma kogu ümbruskonna elanikkkonna.
     Tiiu Kaasik mainis, et väga põhjaliku ettekande tegi volikogus Tartu Ülikooli õppejõud Eda Merisalu, kes tutvustas keskkonnareostusest tulenevaid terviseriske. Tema ettekandest 29. mail 2003 võib lugeda, et inimeste terviskahjustuste suurust ei osatagi reaalselt hinnata, sest defektid tekivad geneetilisel tasandil, mis on patoloogiliseks markeriks tulevastel põlvkondadel.
     Siinkohal tuleb õppust võtta, et ennetav ja keskkonda säästev hoiak on siiski odavaim meetod. Ei ole õige maha vaikida aruandest tulenevat tähelepanekut, et kuigi keskkonnaekspert võib esitada vastuväite, et tegemist on ohutu püsijäätmete matmispaigaga, siis meie senise jäätmekogumissüsteemi juures ei ole välistatud igasuguste jäätmeliikide (sh nakkusohtlike ja toksiliste ühendite) sattumine prügimäele.
     Tiiu Kaasikult pärineb ka selline mõte ja mure, et kui moraalne kahju pole kahju, mis siis üldse enam kahju on. Ta arvab, et prügila avamine nii inimtegevuse vahetus läheduses on suure riskiga seotud, ning leiab, et peaks pingutama uue asukoha leidmiseks.

     Mulle tundub, et me oleme sattunud kui mingisse prügila-loteriisse. Kes nüüd õige kaardi tõmbab, see on võidumees. Ei. Loteriist on asi kaugel ja keegi ei taha kellegi üle võitjaks saada. On tarvis kainet pead ja selget mõistust - usaldust, koostöövalmidust ja paljuski ka riskivalmidust.
     Elu sunnib ikka aeg-ajalt tegema täispöördeid. Ja mõne aja möödudes tõded, et näe, hakkama saime, polnudki nii hirmus. Nii väga tahaksin lõpetada Horatio (65-8 eKr) mõtteteraga: "Kes on alustanud, sel on pool juba tehtud. Söanda olla tark: alusta!"

MILVI PENSA

Kevadised koristuspäevad aastal 2004tagasi algusesse




     30. aprillist kuni 6. maini toimuvad järjekordsed koristuspäevad “KODUÜMBRUS PUHTAKS”. Kevadised koristuspäevad toimuvad juba teab mitmendat aastat, aga miskipärast on siiski vaja järjest rohkem korjata prügi nii teeservadest kui metsadest. Lume sulamisega avanes üllatavalt kurb vaatepilt.
     Seekord on võimalik anda ära ka vanarauda, sh vanu autosid. Uus jäätmeseadus karmistab vanade autode käitlemist ja seepärast pakume võimalust lasta autoromu tasuta minema viia.
     Koristuspäevade raames palume kõikidel majaomanikel, ettevõtetel ja ühistutel korrastada krundid ja territooriumid ning nendega piirnevad alad kuni sõiduteeni. Seda üleskutset võiksid tõsiselt võtta ka Oja tänaval asuvate garaazide omanikud.
     Kui eelmisel kevadel sai kutsutud kõiki kasutama viimast võimalust viia prügi Viinamärdile, siis sel kevadel on viimane võimalus viia prügi Lagujale. Aasta pärast nii ligidal ja sedavõrd soodsat võimalust enam pole. Kuna Laguja prügilat ei halda Nõo Vallavalitsus, tuleb prügi viies arvestada ka tasumisega.

     Siinkohal lähemalt võimalustest, mida pakub  Nõo Vallavalitsus omaltpoolt:
     - Kutsume erinevaid huvigruppe osalema koristustalgutel erinevatel valla objektidel. Sobiva aja saab iga grupp endale ise valida. Valla poolt on väike piknik talgutest osavõtjatele. Huvigruppidel palume endast teada anda telefonidel 745 5108 või meiliga sven@nvv.ee
     - Majapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid saab viia Nõo alevikus OÜ NRTK tanklas olevasse konteinerisse. Avatud iga päev kell 7.30–12.30 ja 13.00–18.00.
     - Suuremõõtmeliste jäätmete (telerid, mööbel, pesumasinad jms) äraandmiseks paigutatakse valla territooriumile konteinerid järgmistesse kohtadesse:
     * Nõo alevikku Tarbijate Ühistu kaupluse juurde parkimisplatsile,
     * Tõravere alevikku kaupluse taha parkimisplatsile,
     * Luke külla raamatukogu taha olevale platsile,
     * Nõgiaru külla lasteaia kõrvale jäävale platsile.
     Konteinerid paigaldatakse AS Ragn-Sellsi poolt 1. mai hommikuks ja viiakse ära 3. mai hommikupoole. Sellist võimalust soovitame kõigil kasutada, et vabaneda majapidamises tekkinud suurjäätmetest. Palume mitte viia eelpoolnimetatud konteineritesse olme- ja ohtlikke jäätmeid! Konteiner pole mõeldud ka vanade rehvide paigutamiseks.
     - Majapidamises tekkinud suuremõõtmelised esemed, mida pole endal võimalik transportida eelpoolnimetatud konteineritesse, paigutada aia taha ligipääsetavasse kohta ja anda teada transpordisoovist. Suuremõõtmeliste esemete vedu toimub 3. mail. Võimalusel palume olla kodus ja aidata esemed auto  peale tõsta. Infot auto liikumise kohta saab mobiiltelefonil 5194 4718.  Suuremõõtmeliste esemete äravedu toimub ainult erakruntidelt ja ei laiene ettevõtetele. Tavaliste olmejäätmete äravedu ei toimu, nende üleandmiseks peab igal majapidamisel olema kehtiv leping jäätmefirmaga.
     - Koristuspäevade raames on kavatsus koristada ära loodusesse visatud praht, seda eriti silmapaistvates kohtades. Parema tulemuse saavutamiseks palume informeerida vallavalitsust telefonil 745 5332 või meiliga sven@nvv.ee 30. aprillini metsades või tee äärtes olevast prügist, et saaksime võimalusel organiseerida koristuse.
     - Unipiha, Tamsa, Meeri, Kolga ja Keeri konteinerid ei ole mõeldud tasuta jäätmete üleandmiseks, seda ka koristuspäevade raames. Nende konteinerite kasutamiseks tuleb sõlmida vastav leping.
Kevadist koristamislusti soovides,

NÕO VALLAVALITSUS

Vanametalli koguminetagasi algusesse




     Praegu ei motiveeri autoomanikku vana masinat lammutusse viima miski. Nii vedelevadki sajad autod üle Eesti.
     EL käsitleb autot aga ohtliku jäätmena, sest autos leidub mitmeid vedelikke ja kemikaale. Vanemates Volvodes on näiteks lülitites väikestes kogustes elavhõbedatki. Nende vedelike ja ainete loodusse sattumise vältimiseks nõuded karmimaks muutuvadki.
     Autovraki saab mai alguses Nõo vallas tasuta ära anda.
     Kõik Nõo valla elanikud ja ühistud, kes soovivad oma koduhoovi ja -ümbruse puhastada keskkonnaohtlikest autoromudest või suuremõõtmelistest metallesemetest, saavad seda teha alates 01. maist 07. maini kestva heakorrakampaania ajal. Autoromust või metallesemetest teata 30. aprilliks Nõo Vallavalitsusse telefonil 745 5332 või saada e-mail sven@nvv.ee. Kindlasti teata kogus, täpne asukoht ja kontaktandmed.
     Auto tasuta äravedamiseks oleks hea kui inimene viibiks kodus, nii saaks jooksvalt kõrvaldada tekkivad probleemid.
     Kui sõiduk ei ole veel autoregistrikeskuse (ARK) registrist kustutatud, on võimalik loovutada sõiduki tehniline pass, mille alusel saab registrist kustutada sõiduki EMEX.
     Paiguta vanametall kohta, kuhu ligi 20 tonni kaaluv, 3,5 meetrit kõrge ja 2,5 meetrit lai tõstukiga varustatud kastiaoto ligi pääseb. Vastasel juhul kahjuks ei saa vanametalli ära vedada.
     Kampaania korras loovutatud vanametallist saadav tulu läheb laste jäätmealase teadlikkuse tõstmiseks korraldatavatele üritustele.
     Autovrakke ja vanametalli saab ka ise viia EMEXi Tartu esindusse. Sel juhul makstakse vanametalli eest vastavalt kehtivale hinnakirjale.

NÕO VALLAVALITSUS

POLITSEIINFOtagasi algusesse




     Jälle on saabunud kevad ja esimesed kevadekuulutajad, st jalgrattad on jälle väljas. Politsei juhib inimeste tähelepanu sellele, et nad valvaksid ja lukustaksid oma jalgrattaid, et rattad ei langeks varastele kergeks saagiks. Politsei on teinud tähelepanekuid, et sellel kevadel on Voika t 4 maja ees jalgrattad ilma valveta ja lukustamata.
     Politsei poole on pöördunud valvas Nõo valla elanik, kes palus pöörata tähelepanu ja kutsub kaasliiklejaid — autojuhte — korrale Nõo alevis nelja tee ristmikul, kus juhid vasakpöördel tükivad ristmikku lõikama.
     Jätkuvalt on politseile probleemiks lahtised koerad. Kallid vallaelanikud, pange oma koerad kinni!
     Politsei on aasta algusest saati teinud ka salaalkoholi ja salasigarettide reide, mis on andnud ka tulemusi. Jätkame neid reide ka edaspidi.

ILMAR ALA, Nõo konstaabel

SAAGE TUTTAVAKS! MILVI PENSA: Päästad kasvõi ühe lapse - päästad terve maailmatagasi algusesse




     Üllatus, üllatus, aga 53 aastat tagasi sündisin ma Nõo vallas, Aiamaal. Ent juba pooleaastase tirtsuna asusin koos vanematega Jõgevale, kus elasin 5 aastat. 1956. aastal asusime elama Elvasse. 1982–2003 elasin Ilmatsalu alevikus, alates 2003. aasta augustist olen siis ringiga tagasi Nõos. Tundub, et siia jäängi paika. Minule ja mu perele hakkas uus kodu kohe meeldima.
     Olen lõpetanud Elva Keskkooli 1969. aastal ja Tartu Ülikooli 1976. aastal. Hariduselt olen ajakirjanik, keeleline toimetaja.
     Minu praegused koolitused toimuvad erinevate kursuste ja seminaride raames. Valdavalt on need olnud kriisiabi ja sotsiaal- ja kasvatustöö alased. Alles märtsikuu lõpus läbisin koolitusfirma Stern pakkumisel seikluskasvatuse koolituse.
     Olen sündinud Kaksikute tähtkujus, 17. juunil. Sisendan endale, et ma ei usu horoskoopidesse, aga samas loen neid meelsasti. Üllataval kombel leian paljuski kokkulangevat või lihtsalt häälestan ja sobitan neid vastavalt. Igatahes pakub see mulle nalja.
     Arvan, et minus on küllaltki omaseid jooni minu tähtkuju tüübile. Olen seltsiv, avatud, jutukas, organiseeriv, aga ka meeleoludes muutlik, mõneti solvuv.
     Oma tõsised töömeheaastad toimetasin varem koolielu ja hariduse vallas. 1976–1981 töötasin Tartu 3. keskkoolis vanempioneerijuhina ja eesti keele õpetajana. 1981–1990 olin Tartu Rajooni Haridusosakonna kooli- ja klassivälise töö inspektor. 1990–1994 olin oma kaksikutest tütarde kodune emme.
     Praegu töötan Tartu Laste Turvakodus kasvatajana — juba 10ndat aastat, seda 1994. aastast alates. Oli kuulutatud konkurss, millel soovitas osaleda minu hea tuttav, Alaealiste Asjade Komisjoni esimees Aino Popova. Konkurss oli 3-etapiline, tõelise konkursi vääriline. Umbes 30 kandidaadi seast jäin mina sõelale.
     Töö Tartu Laste Turvakodus on raske, kuid huvitav. Tegemist on ju erivajadustega lastega (emadega). Meie majas peatuvad kriisiabi vajavad inimesed. Seetõttu on psühholoogiline pinge ja stressitaluvus siin pidevalt jutuks. Kindlasti aga on väga oluline sügav rahulolu ja enesekehtestamise tunnetamine, kui raske olukord on lahendatud ja klienti on suudetud igati aidata.
     Minu töökollektiiv on mulle teiseks koduks. Oleme enamiku kolleegidega pikka aega koos töötanud, oleme üksteise head-vead läbi kombanud. Nüüd tunnetan tõelist meeskonnatöö vaimu; oskame üksteisega arvestada, saame ka kriisihetkedel üksteisele sõbralikult käe ulatada.
     Turvakodu lastest ja emadest võikski rääkima jääda. Nad on ju meie juurde tulnud igaüks oma murega. Nende mured on meiega jagatud ja nii oleme pidevalt olnud kellegi mure tunnistajaks. Meie juures muututakse jälle lõbusamaks, elujõulisemaks. Tunnetatakse edasimineku jõudu. Ja nii saadamegi välja endisest lõbusamaid, energilisemaid inimesi kui vastu võtame.
     Headuse ja inimlikkuse potentsiaal on ju kõigis olemas, see tuleb ainult üles leida ja kätte näidata.
     Ka turvakodus annab ikka rohkem ära teha. Minu eesmärk on tõsta veelgi vastastikust usaldust ja austust klientide suhtes.
     Peame silmas pidama, et meie ühiskonnas on nõrgemaid ja eluga mitte toime tulevaid liikmeid. Neid ei tohi sellepärast alavääristada, häbistada, neid tuleb hoopis rohkem julgustada ja neile elunippe kätte õpetada.
     Pärast pingelist tööpäeva vajab inimene puhkust. Kõige rohkem puhkan looduses. Uues elukohas imetlen päikesetõusu ja -loojangut. Päikeseketta sõna otseses mõttes peidust välja tulekut ja peitu minekut ei saa mitte igal pool jälgida. Olen päikesefän ja tänulik iga päikesekiire eest. Avastasin hiljuti kunstnik Nerva raamatu “Päikesepuudutus” ja imetlen, mis seal öeldud on. Veel kuulan heameelega muusikat. Või istun klaveri taha ja improviseerin Valgre teemadel. Väga meeldib mulle Richard Clydermann.
     Aeg-ajalt tuleb ette tusaperioode. Mind ärritavad virisevad ja loiud inimesed. See, kui inimestel puudub valmisolek uuendusteks, kui nad ainult halvustavad ja kõiges negatiivset näevad.
     Hindan säravaid ja elujulgeid inimesi. Riskivalmidust, optimismi. Head tuju ja tegutsemislusti.
     Minu abikaasa Vassili töötab AS Rait tõstukijuhina, tütar Jana (21) töötab Tallinnas Nordea Pangas assistendina ja õpib Tartu Avatud Ülikoolis I kursusel suhtekorraldust. Kaksikutest tütardest (17) Viktoria on Raatuse Gümnaasiumi 11. klassi õpilane ja Kristina Kutsehariduskeskuse kondiitrieriala I kursuse õpilane. Meie pere hea haldjas ja hoidja on vanaema Nadezda (80).
     Aeg-ajalt olen ajalehtedele teinud kaastöid. Nõo Valla Lehest tahan lugeda meie elu igakülgselt kajastavaid materjale koduvalla inimeste ja nende tegemiste kohta. Omalt poolt tahan leida rohkem võimalusi kajastamaks põllumajandustööd ja tootmisettevõtteid. Arvan, et majandus on meie elu edasiviivaks hoovaks.

MILVI PENSA

SAAGE TUTTAVAKS! SIIRI-LIISI LÄÄNESAAR: Ainult meie ise saame koolielu huvitavaks muutatagasi algusesse




     Nõo kooliga olen kokku puutunud ka enne siia tööle asumist. Nõos lõpetasin ma põhikooli, aga kuna reaalained mulle ei sobi, otsustasin keskkooli minna Tartusse. Mart Reiniku Gümnaasiumis lõpetasin teatriklassi ja õpinguid jätkasin Tartu Ülikooli kasvatusteaduste tudengina. Olen praegu viimasel kursusel, loodetavasti saan oma lõputööga valmis mõne kuu pärast. Pika teooria õppimise järel on väga põnev praktiliselt tegutseda.
     Kuidas sattusin Nõo kooli tööle?
     Kuna mul on väike laps, keda veel ei taha lasteaeda panna, siis on Nõo kool minu jaoks hetkel ainuke mõeldav töökoht. Nõkku tööle tulles saan poja jätta oma isa hoole alla, samas olen talle kogu aeg piisavalt lähedal ja rahulik teadmisega, et kui midagi peaks vaja olema, saan kohe lapse juurde minna.
     Kuulsin selle töökoha vabanemisest oma eelkäija Hannes Lentsi käest, siis otsisin Postimehest töökuulutuse ja saatsin vajalikud paberid, käisin intervjuul ja enne kui tööleping sõlmitud, olingi juba Nõo kooli õpilastega meedialaagris.
     Mis siis Nõo kooli huvitöös toimub ja toimuma hakkab?
     Koolil on hetkel 11 ringitundi. Lisaks erinevatele palli- ja tantsutrennidele toimib ka meediaring, teatriring, kunsti-, arvuti- ja keelering, kabering, mudilaskoor ja lastekoor.
     Nõo Põhikoolil on Õpilasomavalitsus — grupp õpilasi, kes regulaarselt kohtuvad ja koolielu üle arutavad, kuid kes tegelikult veel ei ole ametlikult registreerunud. Tõenäoliselt jääb ÕOV põhikirja kinnitamine järgmisse aastasse. Soovin, et tulevikus oleks ÕOV iseseisvam. Põhikoolis on muidugi oluline, et õpilasorganisatsioonil oleks kindel täiskasvanu, kes alati valmis aitama, ent selle abivalmis täiskasvanu liigne abi võib muuta kogu organisatsiooni mõttetuks — pärssida laste oma aktiivsust ja algatust.
     Enne minu tööle asumist oli tehtud algus koolilehe “Vallatus” ilmumiseks. Mu esimeseks suuremaks tööks oligi korjata kokku kõik, mis varem tehtud, ning ajaleheks vormistada. Esimest “Vallatust” müüsid meediaringi liikmed paari päeva jooksul üle 60 eksemplari. Lehe hinnaks määrasime 2 krooni ja saadud tulu kulutame järgmises lehes ilmuvate mõistatuste ja ülesannete lahendajate vahel auhindade loosimiseks. Väga rõõmustav on see, et järgmise lehe jaoks on nii õpetajate kui õpilaste poolt juba huvitavaid ideid ja ettepanekuid tulnud ja kui kõik läheb hästi, ilmub teine number juba kuu aja pärast.
     Lähitulevikus on plaanis viia Nõo õpilastele läbi T.O.R.E. tugiõpilaste koolitus. Laialdane praktika kõikjal maailmas on üha uuesti tõestanud ka T.O.R.E.-s kasutatava noortelt-noortele metoodika kasulikkust. Probleeme, mida täiskasvanud ei pruugi mõista või tajuda, aitavad algelisel tasemel lahendada ja märgata ning vajalikku abi otsida selleks koolitatud kaasõpilased. Noortelt-noortele koolituste läbi saab luua positiivset eakaaslaste kultuuri — koolituse läbinud õpilastel tõuseb harilikult sotsiaalne staatus ja niimoodi saame kujundada positiivseid liidreid. Praegu on juba väike grupp õpilasi käinud koolitusel, mis valmistab ette noorelt-noortele tööks HIV/AIDS'i ennetamises.
     Loodetavasti õnnestub tuleval õppeaastal käivitada ringid, milles tähtsustatakse keskkonna ja inimese hoidmist. Keskkonnateemaline nädal on Nõo koolis juba tänavu mais — selle nädala jooksul saavad kõik põhikooli õpilased teadmisi jäätmetest, prügi sorteerimisest ja säästlikkusest ning saastamisest. Siiski tahaks, et keskkonnakaitset saaksid huvilised süvendatult uurida kogu õppeaasta vältel.
     Praeguse huvitöö plussiks on see, et eelmise huvijuhi ümber oli kogunenud aktiivgrupp, kes praegugi aktiivselt kõige korraldamisel kaasa lööb. Need on ÕOV ja ajalehe-tüdrukud. Ma katsun leida viise, et jõuda laiema ringi lasteni ja enam ka poisteni. Samas on selge, et koolipoolne hea tahe ja entusiastlik algatus ei anna garantiid heaks huvitegevuseks. Tahe ja huvi (tihti ka algatus) peavad tulema õpilastelt. Huvitöö on nende jaoks ja ilma õpilaste enda aktiivsuseta see ei õnnestu mitte kuidagi. Ma väga ootan, et õpilased tuleksid ja ütleksid mulle, mida nad teha tahaksid — milliseid pidusid, milliseid teemapäevi ja milliseid ringe nad vajaksid. Kõike muidugi korraldada ei saa, aga koostöös õnnestub hämmastavalt palju.

SIIRI-LIISI LÄÄNESAAR, Nõo Põhikooli huvijuht

Nõo Põhikoolis õppisid väga hästi ja hästi 2003/04. õa III veerandil:tagasi algusesse




     Viielised
     1a
     Karl Sasi

     1b
     Tuuli Erm, Anu Korela, Karmen Lokk, Merili Pai, Reiko Repkin, Anette Zukker

     2a
     Märt Oona, Kätli Raudmäe

     2b
     Laura Elisabeth Konsand, Laura Liisa Leosk, Siim Mumm, Helbe-Laura Nikitkina, Mariliis Pärt, Solemari Smirnova, Mari-Liis Soome, Kadri Suiste, Karl Suiste, Triin Tari, Reelika Ülper

     3a
     Kaisa Kattai, Silja Olesk, Kristi Pedanik, Anna-Maria Vahimets

     3b
     Kerli Kuningas, Katre Kuusik, Kati Lahtmets, Maris Mägi, Hannaliisa Raig

     4a
     Liis Järveoja

     4b
     Gert Kuusik, Kertti Marran, Kerli Napritson, Sten-Oliver Salumaa, Evelin Sild

     5a
     Kertu Altin, Pille Liik, Kertu Soonberg

     5b
     Meelis Hallisk, Liisa Lahtmets

     6a
     Mari Aruväli

     7b
     Kertu Tikkop

     8b
     Ave Annuk

     9a
     Mariann Reppo

     9c
     Laura Liisa Siim, Eva Sule


     Viie-neljalised
     1a
     Ergo Altin, Helina Erenvert, Carmen Klein, Kati Kollom, Neti Kukk, Marius Lemming, Melanie Olesk, Killy Muttik, Andri Poolakese, Kevin Sillaste, Kariina Laugus

     1b
     Ott Alajõe, Joosep Kaskema, Katrin Kirja, Sander Kriisa, Stevin Lilla, Laura Lukk, Kevin Pedanik, Gristel Toomsalu, Sander Visnapuu

     2a
     Karl Joonas, Hanna Lastik, Liisa Lepisk, Lily Muttik, Heli Oksfort, Kaur Paas, Mikk Saal, Andres Saetalu, Siim Sammul, Jaanika Tokman

     2b
     Marily Lok, Erik Ambre, Toivo Pihlak

     2c
Andri Aedma, Merilin Kivi, Meriliis Kukk, Dagne Murumets, Sten Mähar, Janno Otti, Madli Vares

     3a
     Mikk Järveoja, Karina Kivikas, Ranek Koni, Merilii Koorits, Cädri-Ly Piller-Petrov, Liis Pindis

     3b
     Erki Elken, Kristi Keedus, Jaanika Kriisa, Alari Puusepp, Ants Reiu, Mihkel Talts, Christopher Thomas Perkson, Signe Valdmäe

     3. Lagujal
     Alvar Annuk

     4a
     Taavi Adamson, Robert Kasela, Raul Kask, Kelli Kuusk, Karel Künnapuu, Karina Luik, Martin Nuut, Merili Raudmäe, Mikk Sügis, Karmen Tikkop, Tuuli Tohu

     4. Lagujal
     Tuuli Tigane

     4b
     Eike Ambre, Kelly Ellermaa, Kristjan Juhkam, Silver Kolde, Keidy Lastik, Kätlin Pärt, Raina Reinsalu, Gaspar Senka, Kalev Smidt, Kristel Tammaru

     5a
     Jaanika Brikkel, Helena Hildunen, Märt Müürsepp, Argo Pastak, Triin Rist, Janar Sarapu, Katharina Vool

     5b
     Annika Adder, Auri Arula, Karmen Keedus, Karl Jaen Lainevool, Mihkel Mõttus, Lehto-Tarmo Nuut, Kaire Poolakese, Deily Simm, Jaan Särg, Mariin Virro

     6a
     Karl Bussov, Kadi Kruus, Talvar Lillemets, Piret Mihkelson, Merit Mähar

     6b
     Kaile Keldo, Maari Koltsin, Kätlin Laur, Martin Merisalu, Kaisa Piho, Henry Sander

     7a
     Kärt Hüdsi, Maret Kivirand, Mariliis Lehtla, Maarja-Liisa Lokk, Merilin Raig, Teele Toom

     7b
     Anti Karask, Kairi Marran, Marilis Miller, Kristiina Napritson, Madis Reppo, Martin Salumaa, Teet Smidt

     7c
     Silver Mähar

     8a
     Laur Aliste, Riivo Mölter, Martin Orgusaar, Merle Raig, Raili Vilde, Kerli Vähi

     8b
     Anniki Jaama, Kristjan Kokk, Liisa Kübarsepp, Sven Lilla, Elis Pikksoo

     9a
     Kaido Koppel, Silvia Käkk, Markus Pau, Päivi Pütsepp, Hele-Tea Riik, Anna-Liisa Särg

     9b
     Annika Luik, Maret Märdla, Triin Oolberg, Gerda Palm, Iris Raudsik, Eduard Vahter

     9c
     Maarja Heinlo, Mihkel Kuresoo, Marin Kõbu, Laura Kütt, Peeter Liik, Marit Mardla, Karolin Ott, Triin Perkson, Kaspar Tootsi

Tegus märtsikuu Nõo koolistagasi algusesse




     Nõo Põhikoolis on III veerandi lõpus toimunud mitmeid üritusi.
     14. märtsil tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Kuna tänavu sattus emakeelepäev pühapäevale, toimusid sellega seotud üritused eelneva nädala jooksul.
     I–II klassi õpilased joonistasid oma lemmikraamatu kangelasi. Kõige rohkem joonistati pilte Sipsikust, 8 last pidas kõige vahvamaks raamatuks “Naksitralle”, naksitrallidest on Nõo kooli laste hulgas kõige populaarsem tegelane Sammalhabe. Pilte oli ka pokudest, Pipist ja printsessidest, Nukitsamehest, kollasest auto-põrnikast, Londistest ja paljudest teistest. Selle nädala jooksul ei näidanud I ja II klassi õpilased üles mitte ainult joonistusmeisterlikkust, vaid ka suurt lugemust.
     III–IV klassi lapsed aitasid Pätut taltsutada. Esmaspäevast neljapäevani oli iga päev Pätu tekitanud mingi segaduse — kord kaotanud vanasõnade algused, siis jälle muinasjutu lõpu, või ajanud hoopis raamatute katkendid segi, või pintseldanud kõik nimed valgeks. III–IV klassi õpilased taastasid korra ja heastasid Pätu pahandused.
     I–IV klassi tublimad said auhindadeks raamatuid ja shokolaadi. Muidugi oli auhinna väärilisi õpilasi enam kui auhindu.
     V–IX klassil oli emakeelenädalaks kolm ülesannet — koostati seinalehed emakeele teemal, kirjutati luuletus oma klassi kohta ja tehti reklaami raamatule. Selles vanuserühmas oli küll osalemisaktiivsus väiksem kui algklassides, kuid seda meeleolukamad olid esitatud tööd.

     Märts on teatrikuu ja seda arvestati ka Nõo kooli klassivälises töös.
     Algklassidel oli võimalus vaadata etendust “Kakuke” lasteteater Trummi esituses, aga kõik said ka ise teatrit teha. 19. märtsil toimus klassidevaheline näidendite võistlus. I–IV klassini võtsid kõik võistlusest osa — klassijuhatajatega koos oli ette valmistatud muinasjuttude esitamine. Lapsed olid hoolega ettevalmistusi teinud — näha oli uhkeid kostüüme ja väga leidlikke lahendusi. Eriti paistis silma 2c klass, kes esitas muusikali “7 kitsetalle”. Esimese auhinna võitis 4a klass, teine ja kolmas koht läksid 1a-le ja 1b-le. Näidendeid hindas zürii, kus olid esindatud nii õpilaskond kui õpetajad.
     Keskastmes esitati näidendivõistlusel vaid kolm etendust ja kõik need pälvisid ka auhinna — 9a, 5a ja 5b.

     Valla toetusel on valminud Nõo Põhikooli ajalehe “Vallatus” esimene number. “Vallatuse” koostamist juhendab huvijuht Siiri-Liisi Läänesaar, kuid artiklid on õpilaste kirjutatud, keelevead likvideerib emakeeleõpetaja Matti Orav. Käesoleval õppeaastal on plaanis välja anda lisaks esimesele veel vähemalt 1 leht.
     Ajalehte saavad osta kõik Nõo kooli õpilased (ja ka muud huvilised) 2 krooni eest, mis tegelikult on alla lehe omahinna. Saadud tulu kulutatakse järgmise numbri väljaandmiseks.
     Ajalehe toimetusse on koondunud praeguseks mitmeid vahvaid tüdrukuid, kuid väga oodatud on ka poiste osavõtt ajalehe toimetamisest — loodetavasti juba järgmises lehes ilmub artikleid ka tugevama soo esindajailt. Lisaks artiklite kirjutamisele oleks hea kasutada poiste abi ka ajalehe kujundamise ja planeerimise juures, samuti on veel määramata lehe fotograaf.

SIIRI-LIISI LÄÄNESAAR, Nõo Põhikooli huvijuht

Nõo õpilased on oma kooli hästi esindanudtagasi algusesse




     Märtsikuu jooksul on Nõo õpilased oma kooli hästi esindanud. Bioloogiaolümpiaadi maakonnavoorul esinesid väga hästi Silvia Käkk (9a) ning Liisa Kübarsepp (8b), kes tunnistati maakonna parimaiks ja kutsuti ka riiklikule olümpiaadile. Eesti 43. bioloogiaolümpiaadil saavutas Silvia Käkk I koha ja Liisa Kübarsepp 4. koha. Suur tänu nende agarale juhendajale Evi Piirsalule.
     Geograafiaolümpiaadi maakonnavoorul pälvis esimese koha Liisa Kübarsepp (8b), juhendajaks Anu Pendra.
     Tartu maakonna eesti keele olümpiaadi II koha võitis Eva Sule (9c) ja tema juhendamise eest oleme tänulikud Merle Pindmaale.
     Nõo Põhikool oli esindatud ka maakondlikul vene keele olümpiaadil, kus 6. koha sai Anna Pihlak (7c) Marika Nikitkina juhendamisel.
     Spordisaavutustest väärib esile toomist esimesed kohad “Tähelepanu, Start”" maakondlikult võistluselt ja Kongutas toimunud võistluselt, mille saavutasid 2.–4. klassi õpilased õpetajate Ann Mardla ja Viivi Kivari juhendamisel.
     Rühm 2.–4. klassi õpilasi õpetajate Mardla ja Kivari juhendamisel saavutasid esimese koha ka vabariiklikul Dumle rahvastepalli finaalvõistlusel Viljandis.
     Väga tublid olid meie õpilased (3.–5. klass) ka Tartumaa meistrivõistlustel PD saalijalgpallis, kus saavutati III koht Gunnar Pastaku juhendamisel. Sama juhendaja õpilastel õnnestus jagada ka 5.–6. kohta Eesti Koolispordi Liidu C-klassi saalijalgpalli vabariiklikul finaalvõistlusel Viljandis.
     Sulgpallurid Mart Mäeranna juhendamisel tõid jälle hulga auhindu, millest välja toome auhinnalised kohad Eesti noorte meistrivõistlustelt sulgpallis — Robert Kasela (4a) I koht U11 klassi üksikmängus, Gert Kuusik (4b) II koht U11 klassi üksikmängus, Liis Järveoja (4a) III koht U 11 klassi üksikmängus, Karel Künnapuu (4a) III koht U11 klassi üksikmängus. Madis Reppo (7b) II koht U15 klassi üksikmängus, II koht U 15 klassi segapaarimängus, III koht U15 klassi meespaarimängus; Tanel Lillemets (8a) III koht U15 klassi meespaarismängus.
     Lisaks olümpiaadidele ja spordisaavutustele tõstame esile ka Auri Arula (5b) väljapaistvaid saavutusi XII Steini muinasjutuvõistlusel ja täname tema juhendajat Anne Jürimäed. Õpetaja Reet-Ingrid Haameri juhendamisel saavutati 5. klasside ajalooviktoriinil 5. koht. Tubli esinemise eest esseekonkursil “Inetuid pardipoegi ei ole olemas” kiidab Nõo Põhikool Anna-Liisa Särgi.

SIIRI-LIISI LÄÄNESAAR

Koostöö kooliga ennetab muresidtagasi algusesse




     Olen Nõo Põhikooli sotsiaaltöötaja olnud käesoleva õppeaasta algusest, kuid samas koolis psühholoogi asendanud varemgi. Mingi pilt koolielust on kujunenud ka tänu siin õppivatele oma pere lastele.
     Sügispoolaastal külastasin tundides kõiki põhikooli klasse, õpetajate palvel olen seda teinud hiljemgi. Minu kooliajaga võrreldes on tunduvalt vabamaks muutunud õpilaste käitumine nii tunnis kui vahetunnis. Õpetaja pole laste jaoks enam autoriteet, kelle korraldustele vastuvaidlematult alluda. Soodsa pinnase on saanud laste MINA areng, kuid kannatab õppetöö. Nii mujal tehtud uurimustele kui Nõo kooli õpilaste arvamustele tuginedes võin kinnitada, et enamik lapsi eelistab, et tundides valitseks vaikus ja kord. Selle tagamisel saavad õpetajaid toetada ka lapsevanemad, andes lastele kodus piisavalt võimalusi oma arvamust avaldada ning õpetades neid austama nii iseennast kui teisi inimesi enda ümber.
     Jälgides laste käitumist vahetundides, tunnetan nende vajadust selle aja sisustamise järele. Eriti algastmes vajavad lapsed ka vahetunnis enda lähedusse täiskasvanut, kelle juuresolekul joonistada, meisterdada või midagi mängida, kellega pärast tunde mõni sõna juttu ajada. Mõni laps vajab mõtete korrastamiseks ka vaikset omaetteolekut, milleks koolimajas on raske kohta leida. Minu kabineti uks on kõigile soovijatele avatud, kuid ruum kipub sageli napiks jääma.
     Sügisel koostasin koolivägivalla esinemissageduse väljaselgitamiseks küsimustiku, millele vastasid põhikooli kolmandate kuni üheksandate klasside õpilased. Selle tulemustest selgus, et kordagi pole kiusamist omal nahal tunnetanud 26% tüdrukutest ja 24,4% poistest. Vägivallatsemise põhjuseks peeti kõige sagedamini kiusaja ülbust või naljatamissoovi, seega oskamatust asetada end kiusatava rolli. Meeldiv oli tõdeda, et suur osa vastajaid oli valmis kiusamise tunnistajaks sattudes sekkuma või abi otsima, ise konflikte mitte algatama.
     Sotsiaalpedagoogiliste probleemide ennetamiseks kirjutasin projekti ja viisin valla kohaliku omaalgatuse fondi toel koos Elva Gümnaasiumi kooliarsti Signe Ustaviga läbi lapsevanemate efektiivsuse treeningu probleemsete laste vanematele. Koolituse läbinud lapsevanematega on koostöö jätkunud edaspidigi. Sarnast kursust vajaksid läbipõlemise vältimiseks ka õpetajad.
     Sõltumata sellest, kas lapse probleemid koolis on tingitud tema tervislikust seisundist, pingetest kodus või kohanematusest kooliga, on tõhusaim viis lahenduste leidmiseks individuaalsed konsultatsioonid ja koostöö, milles osalevad lisaks lapsele tema vanemad, klassijuhataja-aineõpetajad, sotsiaaltöötaja, logopeed. Vajadusel olen vanematel soovitanud lapsega pöörduda ka erinevate erialade spetsialistide konsultatsioonile ning mõnegi probleemi ilmnemine on vähenenud. Ei saagi oodata, et mingi sekkumisvõte annab kiireid ja pöördumatuid tulemusi. Tähtis on märgata ja tunnustada ka väikeseid edusamme. Mida varem probleemiga tegelema hakata, seda parem on tulemus. Positiivne kogemus on lapsevanemate omavahelise lapsi kaasava koostöö areng, mis sai alguse ühisest koosistumisest koolimajas.
     Vestlema on oodatud nii alles kooli astuvate kui juba siin õppivate laste vanemad. Siis võib loota, et suuremad koolimured jäävad tulemata. Soovitatav on eelnevalt helistada põhikooli telefonil 745 5139.

Lugupidamisega

ÜLLE SÄRG

Sai kõvasti tuubitud!tagasi algusesse




     Käes on kevad ja päike särab juba kõrgel taevas. Päevad on pikad ning ega selle suveajaga taha kuidagi harjuda. Ilusad ilmad meelitavad õue ja kasvuhoonesse tegutsema. Nüüd on selleks ka õhtuti rohkem aega, sest eksamipäev on möödas ja kaheteistkümnel julgel soome keele õppijal tunnistus taskus.
     Kursus oli mõeldud algajatele, aga see-eest hästi mahukas: kümme kuuetunnist õppepäeva ja lisaks korralikule õpikule veel paks kaustatäis lisamaterjali.
     Õpiseltskond oli päris kirju. Koos õppisid emad ja lapsed, õpetaja ja nii endisi kui ka praegusi õpilasi. Laguja liitklassist oli Tuuli Tigane, Nõo Põhikoolist Kadri Tanilsoo, Timmo Tigane, Ave Annuk ja Ain Poolakese. Kõik olime korraga samas staatuses — õpilased. Meil oli tõesti tore, sest õpetaja Sirje Puura tundis oma ainet hästi ja alati oli tal kaasas ka päevakohast lisamaterjali. Samas tuli ta vastu meie soovidele ja andis vajalikku sõnavara. Igas tunnis sai õpitud ja harjutatud soomekeelseid laule.
     Kuigi meid lohutati, et eksam pole kuri hunt, mis meid nahka pistab, oli viimasel märtsikuu laupäeval õhus tunda omajagu ärevust. Materjal oli olemas ja kes vähegi talve jooksul vaeva näinud, need said ka hiilgavalt hakkama. Siiri Kaarna oli esimene julge, kes eksamitulle astus. Eksamikomisjonis oli ka TML esinaine Urve Kaasik. Ta oli päris üllatunud, et algaja nii soravalt ja tõrgeteta vastas.
     Otsustasime, et suvel saame veel korra kokku, teeme Vitipalus pikniku ja kordame sõnavara. Sügisel teeme uue kursuse, sest õpitu tahab veel harjutamist ja kinnistamist.

IMBI TANILSOO

Külas oli Euroopa Sulgpalliliidu koolitaja Günther Hubertagasi algusesse




     Märtsi keskel oli Nõo sulgpalluritel tähelepanuvääriv külaline — kahel korral andis meile sulgpalliõpetust Euroopa Sulgpalliliidu koolitaja Günther Huber. Ta on sulgpalliõpetust jaganud 61-s riigis!
     Peale selle, et ta tegi selgeks paljud lihtsad sulgpallitõed, käsitles ta veel heaks mängijaks saamise erinevaid tahke.


     Treening ja mängija

     Treeningutel tuleb õpilasel endast 100% anda. Kui tahad nr 1 olla, siis tuleb ka treeningutel olla nr 1.
     Selleks on treenijal treeningutel vajalik:
     * keskendumine,
     * distsipliin,
     * vastutustunne.
     Treener ei saa teha mängijast meistrit, treener saab ainult aidata. Treener võib öelda, et mida paremaks õpilane läheb, seda rohkem temaga tegeldakse.
     Kui õpilane andis 80% treeningul, siis miks treener peaks 100% andma? Muidugi tuleb alati ka häirivaid asjaolusid arvestada (tervis, eluprobleemid jne).
     Kui laps treeningutel ei kuula ega keskendu, siis talle ongi kõige suurem karistus see, et ta ei saa informatsiooni (uusi teadmisi).
     Iga treeningtunni lõpus peab mängija aru saama, et ta on targemaks saanud.
Sulgpallimängu tehnika on kui buss, mis viib reisijad kohale. Põhitõed tehnikas tuleb varakult omandada. Vanus 10–12 aastat on “kuldne iga” teel tippu, hiljem ei taheta uuendusi vastu võtta — tekib vaimne blokeering.


     Mängu olemus ja taktika

     Maailmas toimuvatel sulgpallialastel seminaridel on viimasel ajal põhiteemaks — mõtlemine spordis. Miks?
     - Kui mängus lülitad mõtlemise välja, siis toimub väljakul kohe katastroof;
     - mängija ei oska selgitada endale, miks võidab, miks kaotab;
     - ka enne mängu on vaja mõtelda;
     - testimisega võid rappa minna, tulemused ei rakendu mänguväljakul, neid saab kasutada üldise pildi saamiseks;
     - põhioskused peavad olema selged ja selle baasil tuleb arendada intellektuaalsust;
     - eraldi tippmängija trikke pole mõtet eriti õppida (põhioskuste baasil on vaja leida enda efektiivsed mänguelemendid). Esimesel kümnel maailma parimal mängijal on oma trumbid, millega võita;
     - mängija eesmärk on tekitada vastasele probleeme ja samas vastasmängija tekitatud probleemid lahendada;
     - sulgpallimängus on tähtis, et mängija oma kehalisest tasakaalust välja ei läheks, ja püüda seda kogu aeg säilitada;
     - riski kasutamine peab olema õigustatud; mida keerulisem on olukord mängus, seda lihtsam lahendus tuleb leida, et olukorrast välja tulla. Iga hiinlane peab lugema raamatut “Sõja strateegia”;
     - mänguks vajalik positiivne häälestus. Tippmängijatel 40% otsustab tehniline ja füüsiline tase ja 60% intellekt ja sisemine enesekindlus. On olemas ka nõndanimetatud “treeningutshempionid”.


     Treeneri osa mängus

     - Hea treener ei korda vanu vigu, uued vead parandab ära, seega jääb järele vähem vigu;
     - treener peab mõtlema, kuidas mängija emotsioonidest üle saada;
     - mängijale nõuandmisel tuleb anda talle positiivne programm;
     - ka kaotatud mängus tuleb leida positiivseid jooni, et mängija eneseusku tõsta;
     - häälestada mängijat ka mängudeks vastase vastu, kellele alati on kaotatud.


     Tee tippmängijaks

     - Talent on see, kui inimene kõike kergelt omandab ja suudab ellu viia. Meister sünnib erinevatest komponentidest, nagu hea supi keetmine;
     - igal õpilasel eri tee tippu — kõik on tähtis (kodu, ümbrus, jne). Välismaalasest treener ei pruugi olla efektiivne, kuna ei tunne antud riigi elu-olu ja inimeste mõtteviisi;
     - teel tippu tuleb kannatada, mitte kiirustada, seada vaheetapid ja lõppeesmärk;
     - igal etapil on kindel aeg, mis selleks kulub;
     - kogu rõhuasetus tuleb suunata vundamendi ladumisele (õige tehnika jne), muidu tulevad tagasilöögid. Põhitõdesid on hiljem raskem õpetada, st ühte tööd tuleb teha mitu korda;
     - tulemuse nimel ei või ohverdada arengut, lühieesmärgi nimel ei tohi arengut pidurdada;
     - treeneritel sama viga, mis kooliski — 4. klassis saadame juba ülikooli (testid, arvestused jne);
     - treeningud 10-st kuni 21. eluaastani — oi kui palju aega on põhja laduda!

     Kokkuvõtteks Güntheri filosoofia — treeningutel tuleb lihtsad asjad selgeks teha ja tagada pidev areng kõiges.
     Aitäh Günther Huberile Nõo sulgpallurite poolt!

MART MÄERAND

Madis Reppo - kolmekordne medalivõitjatagasi algusesse




     Märtsi esimesel nädalavahetusel toimusid Eesti noorte meistrivõitlused sulgpallis. Nõo Sulgpalliklubile olid need küllalt tulemuslikud.
     Madis Reppo võitis U15 vanuseklassis medalid kolmes mänguliigis: üksikmängus ja segapaarismängus (koos tallinlanna Ketly Feirikuga) hõbemedalid ja paarismängus koos Tarmel Lillemetsaga pronksmedali. Üksikmängus sai Tarmel Lillemets 4. koha.
     Teet Smidt ja Margo Lemming saavutasid paarismängus 4. koha, üksikmängus neile 5.–8. koha jagamine, samu kohti jagas ka Priidu Paavel.
     Ettearvatult tuli poiste U11 klassi üksikmängus täiskomplekt medaleid: Eesti noortemeister Robert Kasela, “hõbe” Gert Kuusik ja “pronks” Karel Künnapuu. 4. koht sai Mikk Järveoja ja 5.–8. koha Kalev Smidt.
     U11 klassi tütarlastest võitis tubli mänguga pronksmedali Liis Järveoja.
     U17 klassis Hele-Tea Riigi ja Kaspar Tootsi 5. kohad olid samuti tublid.

MART MÄERAND

5 küsimust medalivõitjateletagasi algusesse




     Pärast noorte meistrivõistlusi sai esitatud mängijatele 5 küsimust:
     1. Missugust kohta lootsid Eesti noorte meistrivõistlustel?
     2. Mis jäi mängudest eriti meelde?
     3. Miks tegeled spordiga — sulgpallitreeningutega?
     4. Missuguste huvialade ja hobidega veel tegeled? Kuidas koolis läheb?
     5. Mida tahad sulgpallis saavutada? Mida peaks selleks tegema?


     Madis Reppo

     1. Lootsin saada vähemalt III koha üksikmängus.
     2. Üksikmängud läksid hästi, pallingud õnnestusid. Segapaarismängus oli finaal täiesti võidetav.
     3. Sulgpall on hea ala, saab palju võistlustel käia, suhelda teiste mängijatega, ka trennis on hea seltskond.
     4. Sulgpall võtab enamiku ajast, meeldib ka tennist mängida.
     5. Tahaks tulla Eesti meistriks, selleks vaja rohkem harjutada.


     Liis Järveoja

     1. Lootsingi saada kolmanda koha, kuid oli võimalus mängida ka teise koha peale.
     2. Eriti jäi meelde poolfinaalmäng Merli Avarmaaga, mis kestis kolm geimi.
     3. Ükskord läksin vennaga kaasa treeningule, treeningud meeldisid mulle ja jäingi sellega tegelema.
     4. Tegelen veel aeroobikaga, hinnetega olen väga rahul, lemmikaine on kunstiõpetus.
     5. Ma tahaksin saada Eesti meistriks, aga sinna võib veel palju aega minna. Pean palju trenni tegema.


     Robert Kasela

     1. Lootsin esikohta.
     2. Minu arust läksid kõik mängud hästi.
     3. Trennis meeldib ja sõbrad käivad ka.
     4. Ma käin tantsimas ja muusikakoolis, lemmikaine on kehaline kasvatus.
     5. Tahan saada Balti meistriks.


     Gert Kuusik

     1. Lootsin saada kolmanda koha, sain hoopis teise koha.
     2. Finaalmängus oli Robert minust tugevam, teised mängud läksid hästi.
     3. Sulgpallimäng meeldib mulle ja sõbrad käivad ka.
     4. Tegelen igasuguste spordialadega, koolis on ainult viied ja ma olen nende hinnetega rahul, lemmikained on kehaline kasvatus ja inglise keel.
     5. Tahan saada sulgpallis häid kohti ja selleks tuleb hoolega trenni teha.


     Karel Künnapuu

     1. Lootsin Eesti noorte meistrivõistlustel teist kohta.
     2. Poolfinaalmäng Gerdiga läks mul halvasti — väsisin ära.
     3. Spordiga tegelemine meeldib mulle.
     4. Tegelen veel rahvastepalliga, “Tähelepanu, stardiga” ja jalgpalliga. Lemmikained on kehaline kasvatus ja puutöö.
     5. Tahan saada Balti meistrivõistlustele ja trennis peab kuulama, mida treener räägib.

     Tuleks veel ära märkida sulgpallurite häid tulemusi aineolümpiaadidel.
     Selle aasta maakonna matemaatikaolümpiaadil olid kooli parimad tulemused omas vanuses just järgmistel mängijatel — Kaspar Tootsi, Teet Smidt, Siim Järveoja.
     Hästi on olümpiaadidel esinenud veel Siim Saarsen, Mariann ja Madis Reppo, Hele-Tea Riik. On esinetud hästi ka erinevatel konkurssidel ja ka õppimises ollakse tublid, on palju 4–5-lisi ning kõik see kokku teeb head meelt.

MART MÄERAND

Nõo jalgpallipoisid võitsid taastagasi algusesse




     13.–28. märtsil toimus Tartus Tamme staadioni kunstmuruväljakul rahvusvaheline noorte jalgpalliturniir Le Coq Sportif Cup.
     1996. aastal sündinud poiste mängud toimusid 28. märtsil. Turniir algas hommikul kell 10 ja kestis hilise pealelõunani. Kevadine ilm poisse ei hellitanud ja mängida tuli nii lume- kui vihmasajus.
     3 võidu ja ühe kaotusega said Nõo poisid poolfinaali, kus lätlaste Riia Skontot võideti ja pääseti finaali. Seal olid vastasteks Tallinna Leegioni klubi poisid.
     Mängu alguses oli Nõo poistes märgata teatud ärevust, eriti kui vastased 1:0 juhtima läksid. Peagi lõi Sander viigivärava ja 1:1 viigiga  mäng lõppeski. Otsustavaks said penaltid. Enne penalteid tuli päikegi pilve tagant välja ja kaasas olnud vanemad arvasid, et see peab nüüd küll poistele midagi head tähendama.
     Penalteid läks lööma 3 poissi kummastki võistkonnast. Esimesel kahel lööjate paaril kaitsesid väravavahid palli ära, kolmandas paaris lõi vastane väravast mööda. Meie poistest Ergo tabas täpselt väravasse.
     Esikoht tõi tohutut rõõmu, sest kõik kaasasolnud poisid said mängida ja läbi mängude väravaid lüüa.
     Võitjad käitusid nagu tõelised jalgpallurid, üksteisele kaela hüpates ja õnnitledes.
     Meeldiv on see, et talvised saaliturniirid hakkavad läbi saama. Kevadine päike kuivatab muru ja poisid pääsevad kaarhalli seinte vahelt jälle õuemurule.
     Täname treener Gunnar Pastakut. Jätkuvat edu poistele!

(NVL)

Fotonäitus "Avatud silmadega" Nõo Koduloomuuseumistagasi algusesse




     Kust saab meie elu alguse ja kuhu see välja võib jõuda?
     Inimese loodud keskkond puutub paratamatult kokku looduse loominguga. Milliseid kontraste, milliseid ühisjooni seejuures tekib? Kas inimese sekkumine looduse kulgemisse on hea või halb? Vägivaldne? Moes on hinnata sellist arengut halvaks, ent võibolla ongi asjad pidanud nii minema? Linna sündivale inimesele on SEE sama loomulik ja esmane keskkond kui linnule loodus. Niisiis — kaks maailma. Eraldi ja koos. Kas üks neist ei lähe liiga kaugele? Kas ta jätab ruumi ka teisele? Kas me oma valikutega saame midagi päästa? Kas midagi on vaja päästa?
     Need on mõned küsimused, mis võiksid olla abiks selle näituse mõistmisel.

     Näitusel “Avatud silmadega” eksponeerivad oma fotosid noored amatöörfotograafid Tartust ja Tartu lähistelt. Oliver Pulges, Laura Kuusk, Siim Kuresoo ja Tõnu Raitviir on koos käinud 2000. aasta sügisest ja varem esinenud fotoühistu “Kannel” nime all. Kõik nad on fotograafiaga tegelenud juba aastaid.
     Kohaliku Omaalgatuse programmi toel valminud näitust on juba näha saanud Melliste rahvas, peatselt saab sellega tutvuda ka Rannus, Alatskivil, Võnnus ja Elvas. Nõo Koduloomuuseumis jääb näitus avatuks 23. aprillini.

     23. aprillist 3. maini pakub koduloomuuseum taas ajaloohuvilistele  võimalust tutvuda Martin Lipu 150. sünniaastapäevale pühendatud huvitava väljapanekuga.

(NVL)